Taas on üks tegus päev seljataga. Möödus see nii, et ma ostsin VEEL ÜHE ooperipileti - ainsaks vabaks õhtuks, mis mul veel võimalik ära sisustada oli - noh, see läheb kindlasti juba maniakaalsuse alla, aga viimaseks nädalaks on see ikka parem, kui kodus istuda, eriti arvestades seda, et esmaspäevast alates ei ole meil enam kodus ka ilmselt netti ning siis oleks õhtul kodus passimine suisa talumatult mõttetu. Sedakorda on igatahes tegu Charpentier' teosega "Louise", mille tegevustik toimub Pariisis ja mis on ka enam-vähem kõik, mida ma sellest tükist tean. Ooper esientendub järgmisel reedel Bastille' ooperis - mis tähendab, et reedel ja laupäeval avaneb mul võimalus mõlemas ooperis kahe spektaakli esietendustel käia... Peen!
Edasi võtsin ma kätte ja sõitsin St. Germain-en-Laye'sse. Tegu on väikese šarmantse linnakesega Pariisist umbes 30 kilomeetrit läänes ning seal oli üks kuningate lemmikresidentse, kuni Louis XIV sealt ükskord ära kolis. Louis XIV muide ise sündis seal ja ma leidsin ta sünnikoha täitsa üles - seal on nüüd luksrestoran. Mind viis aga St. Germain-en-Laye'sse see, et ma lugesin kuskilt, et seal peaks olema ilus loss, veel ilusam park, et selles lossis on Prantsuse arheoloogiamuuseum ning et tegu on üleüldse kuningliku linnaga. Niisiis, peale oma silmaga ära nägemist raporteerin: loss on täiesti jumalik, park on taevalik, arheoloogiamuuseum on ülimalt põnev (kuigi ma läksin sinna ilma igasuguste eriliste ootusteta, tahtsin ainult lossi seest näha - aga ma olin sunnitud üllatusega tõdema, et need muuseumikollektsioonid olid täiesti rabavad - neil oli ikka väga palju äärmiselt põnevaid asju väljas. Minu suust on see ülim kiitus, sest arheoloogia ei ole just päris minu begriff ning ega ta mind eriti ei eruta) ja linn ise oli armas - pigem selline Prantsuse väikelinn, kus ei olnud murjamitehorde, kerjuseid ega midagi muud sellelaadset. Selle asemel avastasin ma, et seal on väga ilusad vaated ja Claude Debussy sündis seal. Nii et palju huvitavat informatsiooni jälle...
Tagasi Pariisi jõudes läksime me Triinuga eskaloppi sööma ja pärast piipu popsutama... Nostalgia... Enam ei ole ju kuigi palju jäänud, nii et praegu tuleb veel kõiki siinomandatud harjumusi võimalikult palju praktiseerida, eksole... Noh ja nüüd jalutasime läbi Pariisi öö koju tagasi, panime pesu pesema, valasime klaasikese veini ja asusime mõlemad oma arvutite taha... Igati kordaläinud päev, voilà.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar