:D Ma tahtsin teile siia ammuse võla kompenseerimiseks hunnikut pilte panna. Vanemaid ja uuemaid ja kõige uuemaid... Ausõna. Viisin Liisi bussi peale, tulin ise bussijaamast tagasi ja hakkasin neid kohe sorteerima. Sapühadesitikas, te ei usuks, kui ma ütleksin, kui palju neid on (aga ma ei ütle, sest ma ise ka ei tea. Igatahes väga palju). Oeh. Töömahust annab ehk aimu see, et ma jõudsin koju kell 23.10 ja hakkasin kohe piltidega pihta. Nüüd on kell 00.23 ja ma just lõpetasin nende esmase sorteerimise (kaustadesse jagamine, kaustadele nimede panek, uduste ja topeltpiltide kustutamine jne). Ja kõige selle peale võin ma nüüd vanduda, et võtku mind vanatühi, kui ma viitsiksin neid kõige selle peale kohe praegu hakata siia laadima. See suur ja kahtlemata üsna aeganõudev projekt vajab hommikut ja selget pead :D Niisiis... Varuge see viimane piisk kannatust, palun.
Muidu pean ma aga nentima, et ma olen tõesti täiesti kurnatud, ei jäksa kohe magamagi minna. Selles mõttes, et palju lihtsam on arvutit süles hoida ja klaasistunud pilguga ekraani vahtida, kui mõelda, et peaks liigutama, voodi ära tegema ja tuttu minema :D Täna sai nimelt Liisiga ka eriti põhjalikult tegus päev ära toimetatud: hommikul enne kaheksat jalule, siis ametlikult kohvi ja sarvikut sööma (ainult et sarviku asemel saime kumbki hoopis veerand baguette'i võiga... hmm, asi võis selles olla, et oli pühapäeva hommik, kell oli pool üheksa ja kohvik polnud veel lahti, kelner alles hakkas toole laiali laotama), edasi rongi peale ning Meluni linna. Käiku läks Vaux-le-Vicomte, katse vol 2. Jõudsime õnnelikult Melunisse, leidsime bussi, mis meid lossi viis ning siis tšillisime mitu mõnusat tundi seal, kuhu ma juba pikemat aega minna olen tahtnud. Mõnus lantš roheluses, jalutuskäik pargis, palju pilte ja absoluutselt turistidevaba loss... Mida sa hing veel oskad tahta? No tegelikult, olgem ausad, ma arvasin, et see on pompöössem, see loss seal, aga samas kompenseeris absoluutselt kõik tema vaimustavalt mõnus tühjus... Nii hea, sai ise vaadata, rahus olla ja pilti teha, ei olnud jalussiiberdavaid rahvahorde ega midagi. Jess, ma sain seal lõpuks ära käidud :D Oi, ma olen rahul :P
Tagasi Pariisi jõudes oli meil lootus, et ehk see õhupallikene ikka täna lendab, aga võta näpust. Lyoni vaksalisse tagasi jõudes hakkas suisa vihma tibama, nii et oli ilmselge, et palliga meil lennata ei õnnestu. Lohutasime end mõnusa kõhutäiega ja tegime siis tiiru peale tervele Ida-Pariisile: kõndisime peaaegu terve St. Martini kanali ääre läbi (jess, ma polnud seal eriti põhjalikult senini lonkinud, aga see oli päris vahva), jäime paduka kätte, siis turnisime ja pildistasime mu lemmikus Buttes-Chaumont'i pargis ning jõudsime lõpuks puruväsinuna kolmveerand üheksa paiku jälle koju ka. No ja siis oligi vaja siva asjad pakkida ja bussijaama... Kui meeletud hordid tahavad pühapäeva õhtuti Pariisist Londonisse sõita, täitsa arulage! Aga jah, minust jäi Liis igatahes suhteliselt õnneliku näoga Eurolinesi bussi istuma ja ju ta nüüd kuskil poolel teel La Manche'i väina suunas on... Oh jah. Aga väga lõbusad neli päeva olid need! Üle prahi! Äärmiselt väsitavad, aga täiesti suurepärased. Elagu Pariis.
Olgu, aga ma panen nüüd parem oma suumulgu kinni. Hommikul laen teile siia pilte üles, rõõmustage siis :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar