Et kõik nüüd ausalt ära rääkida, tuleks üldse alustada sellest, et ma olen viimase nädala jooksul käinud sama palju kinos kui terve eelmise aasta jooksul kokku :D Esiteks siis Liisiga Seksi ja linna vaatamas ja pärast seda Indiana Jonesi uut filmi kaemas. Oh sina issake küll, ütleks ma selle peale :D Ei, Seks ja linn oli äge, see mulle meeldis, isegi kui ma seda telekast mitte kunagi vaadanud ei ole. Aga see ei takistanud filmist arusaamist ja lõppkokkuvõttes sain ma niimoodi ruttu teada, mis lõpuks juhtub ning hoidsin lihtsalt kuue aasta jagu teleka taga istumist kokku.
Indiana Jones seevastu oli täiesti marunaljakas ja ülimalt veider. Nagu andke andeks, see oli minu meelest nüüd nagu segu X-Filesist ja mingist kaheksakümnendate stiilis mängufilmist :D Ei, Indy oli endiselt Indy, aga lihtsalt nii koomiline oli see, et nagu sellistele filmidele kohane, algas teema kohe pahade KaGeBešnikutega, aga lõppes täiesti ootamatult lendava taldriku ja tulnukatega - ja kõik oli nii püüdlikult üritatud külma sõja aegseks teha... nii püüdlikult, et see nägi väga võlts välja :D Ja siis veel Indy pulmad, rabav! Täiesti lõpp noh :D Aga jah, tähendab, ma kuskilt lugesin mingit artiklit, kus arheoloogid Indy meetodeid maha tegid... No teate, minu meelest ei saa neid meetoditeks nimetadagi, veel imelikum on see, et keegi neid tõesti võiks arheoloogi meetoditeks pidada... Andke andeks, kui sa leiad mingi kuradima muumia, siis kes võiks küll tõsimeeli uskuma jääda, et arheoloog kargab sellele noaga kallale, tõmbab kõik selle ümber olevad kangad ribadeks, pistab kontide vahelt leitud pistoda põue, kisub mingid jäsemed sealt välja ja siis haarab üldse selle kogu kupatusega sülle ning viskab teisele tüübile sülle, et kuule, hoia õige... Nojah :D Aga ei, sellegipoolest oli see ka tore film, mulle väiksena ilgelt meeldis Indy ja väga vahva, et nad sellele järje tegid :D Vähemalt nalja sai :D
Mis puutub Chopini, siis ma astusin täna ikkagi lõpuks Opérasse sisse. Ma küll ei uskunud, et neil "Kameeliadaami" esietenduseks enam pileteid oleks [loe: odavaid pileteid], aga minu tohutuks hämmastuseks pakuti mulle suisa kahte varianti pileteid: 80 eurot või 10 eurot. No võite isegi arvata, et ma ostsin siis endale ühe pääsme (10-eurose :D) ilma pikemalt mõtlemata ära. Kui tore, ma saan Pariisis ikka ühe balleti ka ära näha - ja see on jälle seal Garnier' ooperis. Eriti šeff on see, et too esietendus on just see viimane õhtu enne minu kojusõitu... Vottttt. Sellepärast oligi mul ilmtingimata esietendust vaja. Aga äge, ma olen hullult rahul endaga praegu :D Kuigi üksi on igav minna. Aga no mis siis... Pole midagi parata, Triin sõidab just enne seda ära jne jne jne.
Orsay muuseumist niipalju, et ma sain seal täna lõpuks ära käidud siis. Ma tean, seda on mul kunstiteadlasena päris piinlik tunnistada, aga siiani ei olnud ma sinna kunagi jõudnud... Puhtalt juba peletislikuna tunduva järjekorra pärast tundus see mulle alati pisut pelutava paigana... Aga täna võtsin ma otsusekindlalt kätte, seisin kannatlikult pool tundi turvakontrolli sabas, veerand tundi piletisabas... siis sain teada, et kuna ma saan tasuta sisse, poleks ma pidanud isegi piletisabas seisma... juhhei... Ning siis müttasin circa poolteist tundi seal muuseumis ringi. Einoh, päris tore oli, juugendi osakond oli näiteks väga vinge... Aga üldjoontes kipun mina vist siiski Louvre'it eelistama. Või Pompidoud. Orsay jääb nende kahe järel kolmandale kohale kindlasti - ja kui nüüd mitte ainult puhtalt suurtest KUNSTImuuseumitest rääkida, siis Carnavalet' ja tarbekunstimuuseum on sellest ka ägedamad :D Aga olgu, see on lihtsalt minu maitse küsimus. Ei, hoone kui selline oli väga šeff, mulle meeldis, aga kogude koha pealt ma peaks mainima, et neil oli seal liiga palju skulptuure minu maitse jaoks lihtsalt.
Mis puutub tädi Dašasse... Kas te ikka teate tädi Dašat? Seda Vene krimkakirjutajat tädi Dašat, kelle arvututes raamatutes lahendab igasuguseid asju ka üks tädi Daša, kellel on kodus peaaegu nagu loomaaed ja kes on nii kohutavalt vaimuka keelega, nii et nende raamatute lugemise tulemus on paratamatult see, et lõpuks istud üksi kuskil nurgas ja hirnud kõva häälega naerda, nii et kõik ülejäänud jäävad põrnitsema ja mõtlevad, et sa oled nupust nikastanud. Igatahes, ma just eile mõtlesin, et tahaks kangesti üle pika aja lugeda mingit raamatut, mis oleks eesti keeles ja üldse mitte teaduslik :D - ehk siis tädi Dašat. Need on lihtsalt ägedad. Ma luban, et kui ma koju lähen, siis ma loen kohe ühe jutiga mingisuguse tädi Daša läbi. Hihii. Ja siis emme täna kohe ütlebki, et ta tellis kaks uut tädi Dašat :D Kui vahva! Jah. Et nüüd paljastus mu salanõrkus - mulle meeldivad tädi Dašad ja siis meeldivad mulle Perry Masonid kah, aga alles millalgi kevadel ma ühe Masoni lugesin, järgmine ei ilmu kindlasti niipea.
Aga Canauxramast ja Villette'ist ma teile siiski täna ei räägi. Räägin hoopis homme õhtul, kui on juba, MILLEST rääkida :D Ma nimelt käin siin nüüd siis kiiruga muudkui järjest kõiki neid kohti läbi, mis mu to do listis veel on, homseks on ka suured plaanid. Aga sellest pigem siis juba homme pikemalt. Mulle näib, et ma olen teile jälle pisikese eepose kokku kirjutanud, aitab ehk kah... Muidu olete kõik näost lillad ja loete :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar