Kes see oli, kes meile Päikese ja ilusad ilmad tagasi saatis, nagu ma palusin? Olgu see isik tänatud :D Meil oli üle pika aja täna suurepärane ilm - õigupoolest hakkas juba eile õhtul sinnapoole kiskuma, nii et me otsustasime Triinuga seda tähistada ja Montmartre'ile minna :D Aeg on näidanud, et Montmartre'il käimistest on targem vaikida, nii et ma eilsest väga veidrat teed mööda kulgenud õhtust ka ei räägi, vaid tekitan paha lapse kombel ainult uudishimu... :D Aga vähemalt ilus ilm kestab siiani edasi - mis oli ilmselge märk sellest, et ma ei peaks täna kooli minema, vaid hoopis igasuguseid põnevaid asju tegema.
Niisiis - ja nagu lubatud, kasutasin ma ära esimest võimalust, et õhupalliga sõitma minna. Noh-jah. Tähendab, kümne euro eest oli seda küll natuke vähevõitu, mingi veerand tundi kõigest. Aga samas iseenesest hea ka, sest tegelikult oli ikka päris kõhe ikka seal üleval. Põhimõtteliselt oli nii, et pall oli kogu aeg vintsi pidi maa küljes kinni, aga nad lasid palli 150 meetri kõrgusele õhku ja siis hoidsid seda seal natukene, lõpuks sikutasid vintsiga uuesti alla ka. Kogu aeg võis seal võrgu sees ringi ka käia, aga see oli päris jube, sest iga kord, kui keegi sammu tegi, siis kõik kõikus ja hüppas... Ja tegelikult on ikka ilgelt õige ka, et tuulega ei sõideta, sest täna praktiliselt tuult ei olnudki - ainult mõned üksikud kerged hood - ja isegi nendega oli seal pallis väga kole olla :D Väga tugevalt oli tunda, kuidas miski tahaks hirmsat moodi seda palli pillutada... Brrr. Ma küll eriline kõrgusekartja pole, aga seal ma küll hoidsin kogu aeg kuskilt ühe käega kõvasti-kõvasti kinni ja ma polnud kindlasti mitte ainus - üks tüdruk klammerdus nii kõvasti oma vanaema külge, et see ei saanud liigutadagi. Hehee.
Pärast lendu võtsin jalad selga ning marssisin Pariisist välja - noh, teispoole ringteed lihtsalt... Seal on mingisugune suur ja äge park nimega St. Cloud. Kunagi oli seal künka otsas loss, mis on nüüdseks maha põlenud, igavesed ägedad aiad, pargid ja purskkaevud-kosed on ikka alles. Kuna see on aga Pariisi südamest natuke väljas, siis seal keegi peaaegu ei käi ja raha sellele ka pole jätkunud, nii et see park on pisut metsistunud - seal on küll sellised uhked prantsuse stiilis geomeetrilise kujundusega terrassid ka olemas, aga ülejäänu on selline pooleldi metsik või lihtsalt välja/sissekasvanud, väga vähe rahvastatud ja ülimalt äge. Ma lonkisin seal päris mitu tundi ringi, siis sõin muru peal lesides võileibu, päevitasin, harjutasin käte peal seisu ja lugesin natuke. Oiiiiiiiiiiiii, kui mõnus oli. Ja selgub, et seal pannakse ka pühapäeviti purskkaevud ja kosed tööle, nii et ma vist lähen pühapäeval tagasi, tahaks neid suuri kaskaade töötamas ka näha.
Tagasi linna jõudes käisin Champs-Élysées teatris, mis nägi ilgelt šeff välja ja kole luksuslikus kandis ka... Aga ma võtsin julguse kokku ja tõin omale teatripileti ära - Verdi "Falstaff", järgmisel neljapäeval :P (aidake, mida ma selga panen...). Tulevärgipiletid ostsin ka ära, need tuleb homme ära tuua. Šoppasin ka natukene, kuigi Liisiga seda kaunikesti juba tehtud sai. Aga niikuinii tuleb enne siit äratulekut raha laiaks lüüa :D ja pealegi on ju vaja ninni-nänni teile tuua, ma tean küll. Lisaks olid mul Liisiga poodide kammimisest mõned asjad meelde jäänud ja ma olen täheldanud, et kui miski asi mul nädal otsa järjest kogu aeg iga natukese aja tagant meelde tuleb, siis on kõige õigem see ära osta :D Vottttttt.
Niisiis, ja nüüd on kell kaheksa, väljas on 32 kraadi sooja, mina olen läbi kui läti raha, mu voodi on ostukotte täis, arvutis ilutseb jälle mitu kaustatäit uusi pilte ja elu tundub täiesti konkurentsitult ilusana.
POSTSCRIPTUM: ja ma otsustasin, et seni, kuni Xanga lubab, laen ma teile siia nii palju pilte üles, kui jaksan, mis siis, et mu limiit peaks juba kordades ületatud olema :D
Sellisesse kaadervärki aeti meid sisse - ei olnudki romantilist korvi, millel liivakotid külgedel ripuvad :(:D
Ja auk oli sellel kaadervärgil keskel kahvel...
Ülevalt vaadates nägime me kogu kupatusega välja sihukesed - ja see täht, millel ring keskel on, on ideeliselt maandumiskoht, aga tuul sikutab palli õhus sealt päris tugevasti ära.
Vot sihuke. Pidavat olema maailma suurim õhupall. Sinna "korvi" mahub umbes 30 inimest korraga.
St. Cloudi park.
Mõned purskkaevud on täiesti rohu sisse jäänud.
Le Notre'i kavandatud terrassid ja sealt tagant paistab Pariis.
Mõned trepid lõppesid lihtsalt keset muru.
Ja mõned skulptuurid on puudesse-põõsastesse kasvanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar