Puravikuuputus

Oeh, eile sai metsas käidud - esimest korda reaalsel hooajal (mäletatavasti mõned nädalad tagasi polnud seal ühtegi seeneniru, korjasime mustikaid hoopis...) Novat, ja kus me täna siis saime alles asjatada! Metsast, kust me varemalt kõikide aastate peale kokku ehk seitse-kaheksa puravikku leidnud oleme, saime me (õigupoolest neid märkas siiski peamiselt ema) neid kohe terve korvitäie. Teise täie saime veel männikaid, mille kõrghooaeg alles ees peaks olema, ning pilvikuid. Nii äge! Seente juures on nende korjamise rõõm kõige suurem, süüa on neid muidugi ka hea, aga see on vähemalt minu jaoks küll teisejärguline :-D. Hihii, ja eile oli metsas nii tore, et me ei märganud kuidagi tulemagi tulla - jäime peaaegu pimeda peale... Alles siis, kui enam seeni ei näinud ja väga ei teadnud ka, kuhupoole tee jääb, saime korjamisisust lahti... No igatahes, puravikest sai hiigelsuure pannitäie praeseeni, ülejäänuid hakkasin siin just tallele panemiseks ette valmistama... Ja hasart on samuti tekkinud, tahaks kohe metsa tagasi minna... :-P.