Vesipiibujutt

Muidu ei salli ma suitsetamist silmaotsaski (tähendab, palun väga, aga mina ei taha seda suitsu endale ninna saada), küll aga meeldib mulle aeg-ajalt vesipiipu popsutada. Seejuures tuleb kohe alguses märkida, et varemalt tegelesin ma antud "hobiga" ka märksa rohkem, aga nüüd on kuidagi nii läinud, et käime Pariisi toanaabriga heal juhul kord kuus, halvemal juhul kord kvartalis kohvikus tunnikese jagu tossamas. Noh, lihtsalt et senikaua vastu pidada, kuni jälle Egiptusesse saab. Seal suitsetan kogu ülejäänud aasta tasa ja siis on jälle rahu maas, pole tükk aega vaja. Pole isegi tahtmist. "Päris" piibuga võrreldes on see, mida Eestis pakutakse ikka tõeline kräpp. Kuigi kui viimasest "päris" piibust juba mitu kuud möödas on, ajab seegi nostalgia mõttes asja ära. Novat, ja nüüd tuli meil ka mõte Pariisi toanaabriga üks nostalgiatoss ära teha, aga tuli välja, et meie antud hetke eelistatuim vesipiibukohvik Tallinnas (see seal Tatari tänava alguses) on oma terrassi külmade ilmade tõttu kinni pannud. Ja vot siis kuidas. Kohe lõbu läbi. Ei kisu enam sugugi... Tuleb ikka veel kuukene kannata, kuni päris Egiptuses päris piipu saab :-).

Minul on nimelt vesipiibule päris konkreetsed nõudmised. Esiteks - ja see on kõige olulisem - tuleb seda suitsetada õues. Sovitatavalt üsna sooja ilmaga, tänavaäärses kohvikus ja õhtusel ajal. Siis saab mõnuga end lõdvaks lasta, inimesi vaadata ja juttu vesta. Muudest tegevustest ei tule niikuinii midagi välja - eriti hull on katse lugeda. Kõlab küll koomiliselt, aga asi ei jää isegi selle taha, et tekstist enam hästi aru ei saaks. Hoopis selles on häda, et toss katab lehed ära, ei näe enam lugeda, pagan :-). Iga mahvi järel jälle pead keerates, et mujale puhuda, läheb järg sassi. Aga mis seal salata, eks pea läheb ka veidi häguseks. Mõnikord. Veidral kombel pigem Eestis, mitte Egiptuses. Huvitav, mida nad siin teistmoodi teevad? Aga igatahes, ainsa alternatiivina tänava vahtimisele on minu meelest igati soositud piibukõrvane tegevus triktrakimäng - see kukub isegi juba suht suitsuse peaga välja ja noh, tore on :-). Hea küll, mõned muud lauamängud käivad ka...

Siis peab vesipiip olema veel võimalikult lihtne - selles mõttes, et peab ikka eriline häda olema, et ma peale õunatubaka veel midagi muud võtaks. Mõtted kokteilidest maasikas+viinamari+mango+mesi+avokaado ning vee asemel piim ei tekita minus kohe mitte vähimatki isu. Kohe üleüleüldse mitte. Mingi tibide moevärk, fui. Õnneks on kõik, kellega ma teinekord piibutamas käin, minu vanamoodsusega leppinud, nii et sellest pole midagi. Kuigi jah, see õunatubakas, mida siin Eestis parimateski kohates saab jääb (mitte muidugi üllatuslikult) äääääääääärmiselt palju alla sellele, mis Egiptuses saad, kui ikka kenasti naeratad ja ütled, et olgu helwa aui. Kohe nukker. Ja isegi kaasatoodud tubakas ei ole sageli just eriti kvaliteetne. Või kui on, siis keerab tingimata süsi käru. Ja kui siis seda vältida püüda ning ise puusöega jukerdada, on jälle häda - piip maitseb küll parem, aga ausõna - väga jebla on ise susserdada kogu aeg, nii et see pole ka üldse suurem asi variant. Vot nii laisk olengi. Mul on loomulikult kodus külmkapi peal ka ilus Türgist ostetud piip, varemalt viitsisin seda mõni harv kord isegi popsutada, aga nüüd pole juba eelmise aasta jaanipäevast saadik keegi viitsinud seda näppida. Ja enne seda seisis see ka oma aasta-paar kasutuseta... hmm, vist seetõttu, et tänu koduloomadele õnnestus nii mõnigi kord sütt toas ringi pillutada ja igasugustesse asjadesse auke kõrvetada. Kui remont tehtud sai ja uued vaibad-diivanid muretsetud, ei raatsinud enam neid retsima hakata :-).

Loomulikult ma tean, et suitsetamine on kahjulik veel muulegi kui vaid mööblile ja vaipadele ja et see ei pruugi üldse tavalistest sigarettidest ohutum olla. Kõike seda muud juttu tean ka, et kui harva, aga korraga palju tossata, on see lõppkokkuvõttes kahjulikum kui kogu aeg natuke... Aga ma ei leia, et ma nüüd nii meeletult suur suitsusõltlane nüüd ka oleksin. Ja üleüldse... elu on ikka päris kurb, kui kõik hea sellepärast sinnapaika jätta, et see kahjulik on... Elamine on üldse kahjulik.

Novat ja nii ongi... pettumusest, et ei saagi enne kuud aega popsutada (no suitsuruum rikub ikka kõik üldse ära), sai nüüd siis säärane postitus. Mul on ka pahed :-). Aga jajah, noh, mis see kuu aega siis ikka enam oodata on. Niikuinii lähen nädala pärast Etioopiasse ära ja see on säärane meelelahutus, et miski peale käesoleva hetke enam meelde ei tule :-). IRW. Ja tänase õhtuga tahaks raamatu tõlkega ka ühele poole saada, siis krutin Etioopia lainesageduse välja.

Seniks pakaa,
M.