Mõeldakse ikka keerulised programmid välja

Oeh, ma otsustasin mingi hetk tagasi tõlkemäluprogrammidega tutvuma hakata. Neid on muidugi hästi palju ja kuigi ma alustasin paarist muust (suhteliselt tulutult), jõudsin ma lõpuks nüüd ka selle kõikse (kuri)kuulsamani neist, milleks on loomulikult Trados. Et täna jõudsin siis seda avastama hakata.

Ja jessake, ma olen õhtu otsa pusinud selle neetud programmi kallal, kõik õpetuslikud filmikesed ära vaadanud ja puha, aga ega ma siiani väga mõika, mida ma täpselt tegin ja mida ning kust ma ruttu leidma pean, kui midagi tõlkida tahan :-). Mulle vähemalt hetkel näib veel, et kui just tegu tõeliselt terminoloogilise tekstiga pole (või sellise jubeda raamatuga, mis mul praegu käsil on, milles niikuinii korrutatakse iga lõik täpselt ühte ja sama sõnavara), on mul palju lihtsam tekst otse ümber trükkida :-). Oluliselt kiiremini läheb. Vähemalt mul. Samas saan ma muidugi aru, et kui ma olen kindlalt otsustanud, et sellist jura, mis praegu käes on, enam tõlkida ei taha, tuleks mul end siiski ka teiste võimalustega paremini kurssi viia. Mis eeldab siiski mingi abiprogrammi tundmist... - ühesõnaga, ma vannun, et pusin millalgi selle kallal siiski edasi.

Tradosega on mul vähemalt rohkem motivatsiooni tegeleda kui näiteks AutoCADi või InDesigniga, mille ette meid magistris kunagi istutati ja öeldi, et tehke nüüd midagi. Jessas, mul polnud õrna aimugi, mida üldse nendega teha saab või mis otstarbeks neid kasutatakse, rääkimata siis sellest, et ma nendega midagi peale kursori ekraanil edasi-tagasi liigutamise teha osanuksin. AutoCADist läheksin ma siiani ka püssi ähvardusel suure kaarega mööda, InDesigni meile vähemalt üritati õpetada - aga ausalt, kõik läks minust üle pea. Minus tekitas juba meeletut segadust see, miks mõnikord mõnda õnnetut pildinäru lootusetult palju kordi Photoshopi, Illustratori ja InDesigni vahel transportima pidi... Et kui uba oli teha plakat, miks ma siis plakati pidin tegema ühes, aga pilditöötluse teises programmis - ja siis pärast tegema meeletu hulga klõpsusid ja muutma triljoneid sätteid, et see tobe pilt ühest programmist teise saada??? Üle minu mõistuse lihtsalt... ja kuna ma juba sellest aru ei saanud, millest ülesande selgitust alustati, ei mõiganud ma arusaadavalt ka midagi, mis sellele järgnes. Aga noh, õnneks need olid ka nii... peensusteni konkreetsele kasutajaskonnale orienteeritud programmid, et ma tean, et neid ei lähe mul eluilmaski vaja. Mitte rohkem kui mingeid siinuste arvutamise valemeid, mis mul kunagi kõik peas olid ja puha.

Hmm, muuseas, siinuste valemeid läks vähemalt kooliajal tunniski tarvis, aga kui meil magistris midagi ka üldse kujundada oli vaja, tegi Naira kõik InDesigni tööd mu eest niikuinii ära. Grupitööd olid ju moes, me tegime kõike gruppidena ja arvake ära, kuidas me tööjaotus käis, ah? Ma just ei läinud endise disaineriga kaklema, kui ta pakkus, et teeb need naks-naks ära... Lisaks - ma olen täiesti veendunud, et kõik, mis minul nüüd või tulevikus vaja kujundada on, on võimalik lihtsamalt ka disainida. Ja kui ei ole, järelikult tuleb lasta kellelgi teisel, asjatundlikumal inimesel see enda eest hästi ära teha :-). Samas ega saa väita, et Trados vähem spetsiifilisele kasutajaskonnale oleks, lihtsalt selles osas on mul tunne, et ma VÕIKSIN ja PEAKSIN seda tundma ja et sellest tõuseks mulle reaalselt tulu. Aga jube keeruline tundub see veel siiski. Jään huviga ootama päeva, mil ma selle kasulikku külge nägema hakkan. Huu... Kes küll ometi sellised peletisprogrammid välja on mõelnud???

Aga tegelikult näib mulle, et ajan nüüd täiesti seosetut iba. Kell on veidi palju, vist on selles asi. Seega - head ööd tänaseks.
M.