Äge

Igasuguseid ägedaid asju on juhtunud neil päevil. Näiteks Sütevaka 20. aastapäeva üritused olid hästi toredad. Tegelikult kirjutasin ma neist juba ammu postituse valmis, aga siis jäi see sinnapaika. Isegi ei tea, miks. Ei suutnud lihtsalt lõpetada seda teksti. Aga noh, mulle tuli selle ürituse korras jälle meelde, kui vahva kool meil oli/on! Ühesõnaga, vilistlaskonverentsil ja oivikute kontserdil ma siiski ei käinud, küll aga koolitundides, mida vanad õpetajad andsid (kahju ainult, et kaks kolmest olid säärased õpetajad, kes meie lennule viimati põhikoolis tunde andsid), filmiprogrammi ka nautisin täiesga, pargiaktus oli hästi nostalgiline (aga vilistlaskoor laulis "Tuljakut" ja mul tekkis kohe tahtmine nendega liituda - nad kohtuvad niikuinii umbes kord kvartalis vist, teoorias oleks see isegi võimalik), rongkäigus oli hirmus uhke käia - selliseid koole pole palju, mis laseks enda ürituse nimel südalinna tänavad kinni panna, Sunsetis oli ka tore... Meie üpris killustunud klassist olid kummalisel kombel päris paljud kohal ka... kahekümne kolmest vist viisteist või kuusteist. Ja kuigi me väikesed pundid omavahel keska ajal eriti ei suhelnud, siis nüüd oli küll tore kuulda, kes vahepeal abiellunud ja sünnitanud on, kes mis tööd teeb jne. Sain päris huvitavaid mõtteid ka... Oi, ja meie õpside bänd - see on alati omaette fenomen olnud, minu meelest on nii tore, et õpetajad ei olegi mingil kõrgemal pjedestaalil karmid kujud, vaid et nad teevad pulli ja lolli ja hoopis sõbrustavad... Nii überäge. Oi, ja nad kutsusid kohale ühe õpetaja, kes juba siis, kui ma umbes seitsmendas klassis olin, väga kõrgele riigiametisse läks... Ta ka laulis... Hihhii. Kui ma veel väike olin, oli ta üks me lemmikõpse, sest ta pani pidevalt igasuguseid pirne... Aga tänu temale ei lähe mul ealeski meelest näiteks Juana Nõdrameelne... Oh jah. No igatahes, hästi vahva oli, tahaks juba pilte näha ja puha. Ja need õpsid, kellega mul lähedasemad suhted olid, need nägin kõik ära, kuulsin uudiseid ja nii; koolikaaslastega sama lugu. Et hästi vahva oli! Hull nostalgiahoog tuli peale kõigist neist üritustest.

Oi, ja ma vahtisin täna õhtu otsa tennist... Kanepi sai alguses ikka kõvasti kotti, aga kui ta siis taguma hakkas, no see oli uhke! Ma ei ole kunagi eriline tennisefänn olnud (ega üldse telekaspordi, kui vast iluuisutamine välja arvata), aga ta on ikka praegu nii heas hoos, et ma kohe tahtsin näha, mis edasi saab. Peenike värk! Aga hea tuju tuli kohe sellest, et tal nii hästi läks.

Ja siis eile õhtul tuli mulle hoog peale, võtsin kätte ja tegelesin pool ööd ja tänase hommikupooliku takkapihta vanade piltidega. Mitte just iidsete, aga mul on umbes kahe ja poole aasta pildid ilmutamata ja sorteerimata - Pariisi mineku algusest saadik - ning nendega ma siis nõkitsesingi. Takkajärele on tegelikult isegi lihtsam piltidega tegeleda, alati saab neid ju veidi liiga palju tehtud ja siis ei raatsi ühtegi ära ka kustutada ja nii, sest iegi kui pildil on täiesti mõttetu rohutuust, seondub sellega mingi emotsioon või mõte ja siis ei tahaks seda kuidagi ära kustutada. Paar aastat hiljem on sellised asjad meelest läinud ja siis on palju lihtsam vaadata, et oi, mõttetu pilt, seda ma küll ei taha. Näiteks läks mul nii Mehhiko piltidega päris lihtsalt, kuigi paar aastat tagasi olin ma tulutult neid kolm korda sorteerima hakanud - ja polnud kuskile jõudnud. Nüüd läks nii ludinal, et kohe tore. Kui ma nüüd Pariisi piltidega ka ühele poole ükskord saaksin, siis oleks suur kivi minu südamelt langenud. Rootsis näitas mu arvuti mulle kaks korda sinist ekraani, ma sain kreepsu ja sellest nüüd ka mu kihk piltidega tegeleda :-D...

Aga jah, selliste toredate pisiasjade kõrvalt ma muidu lihtsalt õngitsen siin tasahilju, aga kes teab, kas ja millal midagi konksu otsa ka jääb... Muidu kuidagi päris mandunud tunne on keset päeva koos kassiga kodus istuda ja telekat vaadata (kuigi mul on tegelikult muidugi hetkel ühe raamatu tõlkega kiire-kiire, aga nii üldiselt). Ma olen selleks liiga hea (IRW, see kõlas nüüd päris ülbelt), nii et igasugused arengud, ma ootan!!!

Hästi, aga aitab küll. Ma nüüd katsun ikka raamatu esimese lehekülje ära tõlkida ja siis magama minna :-D.

Ja ühel päeval jõuan ma siiski Peterburi ja Rootsi piltideni :-D.

M.