Ma olen viimasel ajal äärmiselt hommikuseks inimeseks muutunud, kuigi ma ei suuda seda ka ise väga uskuda! No ausõna, ma olen pea kaks nädalat iga päev isegi kuue-seitsme paiku tõusnud - ja see on niisugune kellaaeg, et isegi mu koerad-kassid ei suvatse mu ärkamise peale silmi lahti teha või minu tegemiste vastu huvi tunda. Neil päevil on mul lihtsalt päris palju tööd olnud ning lisaks avastasin ma kuidagi iseenesest, et varahommikul on lihtsam tõusta (ma vist olen sellisel ebasündsal kellaajal veel nii unine, et pole voodis mõnulemise staadiumisse veel jõudnud - ja sellest johtuvalt ei teki mul ka suurt kiusatust edasi mõnuleda). Kolmandaks tõdesin ma üllatusega, et kui hommikul vara tõusta ja kohviga arvuti taha istuda, on mu keskendumine palju parem ning kuna öö jooksul pole lehtedesse, uudisteportaalidesse ja blogidesse lisandusi tehtud, puuduvad isegi tähelepanu kõrvalejuhtijad. Hämmastav, ma ütlen! Kui keegi oleks mulle veel pool aastat tagasi öelnud, et ühel päeval tõusen ma vabatahtlikult kell kuus, kuigi mul on ometi ka võimalus töötada öösel (nagu mul ikka vanasti kombeks oli), oleksin ma selle inimese välja naernud. Kas ma hakkan tõesti suureks saama???
reede, 25. november 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Hahaa, või loodad et suureks saama!? Mina olen kuulnud hoopis et vanuritel pidi hommikul uni ära minema varakult ja tuiavad tegevust otsides ringi ega lase normaalsetel inimestel magada. No, kuna nüüd kana muna õpetamas, siis vaid sellepärast et olen su huumorisoones 100% kindel!
VastaKustutaEga jah, Aafrika mõistes olengi puhta vanur :). Paari aasta pärast peaksin juba vanavanaema olema ja hingitseksin veel viimseid eluaastaid haokoormaid mäest üles tarida... Ilmselt ärkaksin kell neli öösel, et suure töörabamisega oma olemasolu õigustada, et perekond ikka mulle ka suutäie hirsiputru annaks. Ühesõnaga, arenguruumi veel on, aga ega sa väga mööda ei pannud :)!!!
VastaKustuta