Väikeste asjade jumal

Pentsikult rahulik nädalavahetus oli. Ühtegi tõlget ei olnudki lõpetada. Ühtegi muud hirmus pakilist ülesannet ei tekkinud ka. Käisin hoopis rahulikult Türil Etioopia pilte vaatamas ja heas seltskonnas kõike head ja paremat mugimas. Pühapäeval käisime aga Tervises saunatamas. Ma ei olnudki seal sellest ajast saadik käinud, kui Ed ja Patti kevadel siin olid - ja nendega kujunes see saunatamine teadupärast väga omapäraseks. Patti käis küll kohusetundlikult kõik saunad meiega koos läbi ja sai pärast täie tõega öelda, et talle selline saunatamine ikka ei istu, aga Ed käis täpselt ühes, pesuruumi kõrval asuvas soomekas. Ta istus seal minuti koos mingite soomlastega, kes paar korda leili viskasid - ja pärast keeldus mees enam üldse muudesse saunadesse minemast. Ei sobinud talle infrapunasaun (pisike ja ärahigistatud) ega aurusaun (liiga raske hingata!), aroomisaun (liiga kuiv ja kuum) ega soolasaun (soola peal on ju terav istuda!). Ta kuulas kümme minutit mullivannis ja ülejäänud aja passis akna all lamamistoolil, nii et kui meie olime mitmetunnise ujumise ja saunatamise lõpetanud, väljus tema veekeskusest juba täiesti kuivana... Vot sedaviisi siis.

Aga nüüd on siis nii, et pühapäeval hakkan Indiasse lendama ja terve see nädal kulugu reisiettevalmistustele! Eile käisin raamatukogus ühest targast raamatust paljundusi tegemas, paar raamatut on veel pooleli, aga nendega jõuan ka ikka nädala lõpuks mäele... Lisaks neile "tarkadele" raamatutele loen praegu ka "Väikeste asjade jumalat" - avastasin nimelt, et selle tegevustik toimub Keralas. Ma olin selle kohta hästi palju kiitvaid hinnanguid kuulnud ja lisaks on selle tõlkinud Anne Lange, nii et mul olid raamatule päris kõrged ootused, aga, issand, see on kohutavalt tüütu. Nii halb on lugeda raamatut, milles kujundlikkus ja maalitud mõttepildid vahelduvad ainult kujundlikkuse ja mõttepiltide maalimisega, kohutavalt raske on nii lisaks asjade visualiseerimisele ka stoorit jälgida! Selle kirjastiil ei istu mulle ka mitte üks raas, ülemäärased läbivad suurtähed ja ühesõnalised laused ajavad mind absoluutselt närvi! Issand, ma juba ootan, et saaksin selle raamatu läbi, et piin otsa saaks. Loen niigi juba diagonaalis ja supertempos, aga see va neetud lõpp on ikka veel kaugel...

Vot, aga ega mul muud asjalikku polegi öelda. Järgmise korrani siis...
M.