No ausõna, mina pole kunagi päriselt aru saanud, mis inimesi India puhul vaimustab. Ma ei ütle, et India oleks kole või vastumeelne - ei, ma lähen sinna ju varsti uuesti ning täitsa omal vabal valikul, aga maamuna peal on lihtsalt nii palju ägedamaid kohti. Ja enamikesse teistesse kohtadesse, kus käinud olen, sõidaksin ma üksipäini oma raha eest ka kohe tagasi, kui selles va krabisevas ujuksin, aga Indiasse ei kutsu mind omal käel (st omal rahakotil) tagasi küll peaaegu miski. Või noh, kui, siis vist ainult toit.
Mul on Indiaga üks põhiprobleem - sealsed inimesed. Mina olen seal kohanud ühe erandiga ainult lärmakaid, pealetükkivaid, laisku ja ebausaldusväärseid inimesi; seejuures on nii, et araabiamaades ollakse ka pealetükkivad, aga seal aetakse lihtsalt ligi; Indias pole seevastu probleemiks keele kõrva ajajad, vaid asjaolu, et kõik eranditult üritavad sinult raha välja pressida ja sul nahka üle kõrvade tõmmata. Mõni patrabki ainult rahast ja jotsist; mõni ei patra, lihtsalt üritab igati petta; mõni on lihtsalt nii purulaisk, et ilma suure motiveerimiseta ei liiguta ta lillegi; mõni on nii puruvaene, et tõepoolest anub elu eest - ja mõni ütleb, aga määm, meil on see siin kombeks, et raha antakse sellele, sellele, sellele, sellele (x 100) ja mina olen ju ometi see! Lühidalt - mulle on jäänud mulje, et valdav osa nendest miljonitest on libedikud ja ebausaldusväärsed, nad poevad koletumal kombel (näiteks sain ma Indias teada, et 90 prouatamist minutise kõne jooksul on minu taluvuspiir), nad ei suuda meelituste ja lunimise vahele mitte ühtegi muidu mõtestatud sõna kiiluda... ja ehkki ma saan aru, et ju seal on normaalseid inimesi ka, tekitab kogu see ülejäänud mass minus lihtsalt tõsise paranoia. See üks erand, kellest ma rääkisin - tema päriselt oligi tore ja tegi rohkem, kui vaja, aga muidugi hakkasin ma ka tema tegudest kohe tagamõtteid otsima, enne kui päriselt uskuma jäin, et äkki ta ongi teistsugune :). Aafrikas näpistatakse ja katsutakse ja mangutakse, aga kui sa ei anna, siis ei anna ja ongi kõik - noh, nad lihtsalt katsuvad õnne, ega küsija suu pihta ju lööda. Mehhikos ja Hiinas oodatakse muidugi ka iga silmapilgutuse eest jootraha, aga seda vähemalt ei lunita nii umbes sada korda minutis. Tais... Tais oli üldse kuidagi väga ladna kogu suhtumine. Aga Indias lunitakse JA petetakse kah veel. Brr... Rääkimata sellest, et see, kui keegi tuleb täpselt kohale, kui kõik vajalikud inimesed on oma õiges kohas (ja ei ole viietunnisel teepausil) ning kui keegi viitsib end enne viimast hetke liigutada, on sama harv nähtus nagu aastatuhandevahetus.
Novat, ma tunnistan päris ausalt, et kui ma seal üksinda reisiksin, siis see kõik ilmselt ei häiriks mind päris nii palju, ma üldiselt siiski ei ole nii suur närvihaige ja lihtsalt ei teeks tüütustest välja, küll ma ka endale paremini klappivaid inimesi leiaks. Aga kui ma pean vastutama ka hulga teiste inimeste eest ning kui igal pool valitseb samasugune ürgkaos nagu suure paugu eelses kosmoses, siis on mul seal küll igal hommikul juba enne hommikusööki (ja pärast tunniajaseid kaoses korda loomise eesmärgil tehtud telefonikõnesid) tunne, et see maa ajab mu halliks. Indias on küll väga ägedaid kohti, ilusat loodust, uhkeid ehitisi, tõeliselt põnevaid ja ammendamatult avastusainet pakkuvaid linnu, äärmiselt huvitav ajalugu, uskumatuid kombeid ja palju muud vahvat, aga kõiki neid varjutab see meeletu mass neidsamu inimesi (kes ise ei hinda neid ägedaid kohti ja uhkeid ehitisi mitte üks raas).
Nii, aga nüüd jõuan ma sissekande ivani - nimelt see William Dalrymple'i raamat "Džinnide linn" on kirjutatud nii hästi ja haaravalt, et tõstab esile sealse kultuuri ja melu hoopis teisi aspekte. Kuigi ma olen Indias mitu korda käinud JA lugenud seda raamatutki nüüd mitu korda (ehkki päris lõpuni ainult korra), tundub Delhi mulle selle põhjal seninähtust hoopis teistsugusena - veetleva, huvitava ja toredana. Kaasa aitab ka asjaolu, et sellel raamatul on imeline tõlge - nii elav ja ladus ja sellise ilusa, kujundliku sõnakasutusega, et kõik tundub nii positiivne. Nii et muidu hakkaksin ma kindlasti Indiast paremini arvama... kui ma ainult ei teaks, et India tegelikkus on siiski raamatus kirjeldatud linnast ÄÄÄÄÄÄÄÄÄRMISELT kaugel.
esmaspäev, 7. november 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar