Respekt

Kas te teate, kui palju inimesi liigub Tallinnas ringi hommikul kella kuue ja poole seitsme ajal? Jeebus, selleks, et mina end nii vara koikust välja ajaksin, on ikka tõsist põhjust vaja (ehkki ma hoian praegu karmilt kinni Luxis välja kujunenud unerütmist ja katsun ärgata iga päev hiljemalt kell pool üheksa), aga samas on linna peal koeri jalutavaid mammikesi, tervisejooksu tegevaid piigasid, tänavapühkijaid, ilma üleriieteta ukse taga suitsetajaid ja muid selliseid küllaga... Tööle minevatest ja asjalikult riides inimestest ma üldse ei räägigi. Ausõna, kõikidele, kes end kell kuus (ja pilkases pimeduses) ainult tervisejooksu nimel voodist välja veavad, kuulub minu sügav lugupidamine. Mida nad küll söövad, et suudavad nii hommikused ja ERKSAD olla?

Praegu istun muidu tatitõbisena Tallink Superstaril kohvikus, joon Coldrexi, kuulan esimest korda sel aastal jõululaule (laevas üürgab Boney M), põrnitsen soolise võrdõiguslikkuse terminoloogiat ja ootan, et Google Maps end ometi ära laeks (siinne internet on utoopiliselt aeglane, huvitav, kas kogu laevatäis inimesi vahib filme või? Mul hakkab juba kops üle maksa minema...). Kuna India saatkond on kolinud kuskile pärapõrgusse, oleks tervitatav enne Helsingisse jõudmist välja mõelda, kuidas võimalikult kiiresti Tallinki terminalist Kulosaarentiele jõuda... aga eks me näe, kuidas õnnestub. Noh, enam-vähem on mul suund selge, kui netiühendus ei parane, otsin lihtalt selle saare üles ja vaatan sinna jõudes edasi :).

Hmm, aga ehk aitab, kui ma selle blogiakna eest kinni panen... Proovin õige!
Järgmise korrani,
M.

PS: laevas on ikka alati niiiiii ilus päikesetõusu vaadata! Täielik miljonivaade. Kui kunagi viitsin, teen pilti kah :).