laupäev, 29. november 2008

Telefonikeskjaam

Kui tüütu võib üks telefoninumber olla? Selles mõttes, et võtke mingi suvaline klienditeeninduse number. On vaja midagi küsida või muret kurta ja helistad - aga võtab vastu automaat, mis kirjeldab muresid ja siis tuleb sul end lahterdama hakata. Esimesel juhul vali üks, teisel juhul vali kaks, kolmandal juhul vali kolm. OK, paned endale diagnoosi ja valid ühe neist numbritest, kuigi tundub, et päris täpselt ei sobi justkui ükski kategooria. Loodad, et vastab keegi mõtlev olend, kellele saad oma häda ära kurta... Aga võta näpust - järjekordne lahkamine: on sul toote tagastusmure või garantiiprobleem - vali üks või vali kaks. Aga kui mul pole kumbagi? Tahaks lihtsalt infot saada??? OK, valid sealt emma-kumma... järjekordne valik: à la tahad välja vahetada või midagi muud teha? OK, selle veelgi sobimatu valiku langetamise järel siis hakatakse sulle kuradima klassikalist muusikat kõrva laskma... midagi võimalikult voogavat ja mahedat tingimata, millele aeg-ajalt rahustav meeshääl peale ütleb: "All our people are busy at the moment. You will be served as soon as some of them become available. By the way - the cost of the call is 3.45 EUR per minute plus additional network fee and in case of an international call, probable other fees". Urrrrrrrr...... Siis istud telefoni otsas veerand tundi ja kuulad seda muusikat ja rõõmustavat teadaannet ning lõpuks võtab vastu keegi, kes ütleb, et sorry, aga ma ei oska teile selle kohta midagi öelda. Võib-olla saate te teiselt numbrilt infot, aga tegelikult info üldse puudub...

Helistad teisele telefonile: sealt mängitakse kohe algusest saadik klassikalist muusikat ja viidetakse võimalikult palju aega sellega, et sulle seitsmes keeles selgeks teha, et kõnesid lindistatakse. Lõpuks ometi vastab keegi kena viisakas noormees, kes ei oska mulle ka õnnetuseks mitte midagi öelda, aga kes vähemalt kohusetundlikult kogu mu võimalikult lühikeseks ja konkreetseks treitud selgitusjutu ära kuulab. Ma kujutan elavalt ette teda lõpuks toru otsas habet silitamas ja tal on nii tõeliselt kurb meel, et temagi mulle midagi öelda ei oska ja päriselt ei saa kõigest aru ka hästi, aga seda ei julge ta kuidagi tunnistada ka... Lõpuks tõdeb ta vabandavalt nii: "I'm sorry, it's not a complete chaos over here, but it's close to it." Niipalju siis sellest...

Pagana prantslased armastasid ka nii teha, meie interneti sissepanemisega ja katkestamisega oli nõnda igavene jebla. Ja üleüldse, iga telefoniga ei funka see, et vali nüüd kaks või kolm sinna otsa - minu kodune telefon seda ei tee... Mobiiliarved tulevad seda ümmargusemad! Ja miks pagana päralt nad ei võiks panna mingit inimest sinna tööle... Ma vihkan robotitega rääkimist!!! Inimesed võivad küll toru otsas öelda, et nad midagi ei tea, aga need pagana lindistatud kübertädid saa sedagi poetatud, ainult hoiavad sind toru otsas...

POSTSCRIPTUM: Siiski tuleb tõdeda, et sellel viisakal noormehel oli piisavalt südametunnistust, et asja natukene uurida ja mulle tagasi helistada. Ainult et tagasi helistades tõdes ta vaid, et nüüd on ta veelgi suuremas segaduses... Oh elu, elukest...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar