Enne alustamist mõtled, et see ju polegi nii hea - ja tervisele kahjulik pealekauba; pihta hakates tekib aga justkui iseenesest selline mõnus ja hea olemine, jutt jookseb ja aeg voolab - eriti hea seltskonna puhul; aga kui reis läbi saab, siis on selline pohmakas, et asu ei anna ja kogu aeg ole näost roheline.
Noh, ja nüüd ma siis küll läksin eile kell kuus magama õhtul ja magasin hommikul kaheksani, käisin koolis ja olen katsunud õhtu otsa asjalik olla, aga asjad lihtsalt ei saa tehtud ja mitte midagi ei taha ega motiveeri ka. Miks ma küll nii tujukas pean olema??? Koolist on siiber; sellest loengust, mida ma reedel andma pean, ei taha kuuldagi; teksti toimetamine tundub täiesti jõleda alternatiivina; ilm on allapoole igasugust arvestust ja nii ma siis kükitan siin voodi ääre peal oma arvutiga ja tahan aktiivselt kuskile ära. Pariisi näiteks. Aga raha ka selleks pole, et lambist kohvrid pakkida (ajast rääkimata, mul mingisugune osa kohusetunnet on säilinud siiski kahjuks) :D Nii et täiskomplekt virinat :D
Kuulge, kas keegi tahaks mind sellest masendusest päästa ja midagi teha minuga??? Igasugused meelelahutuslikud ettepanekud ja kutsed on teretulnud ja pikisilmi oodatud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar