Mida ma nüüd tegema pean siis??? Laupäeva hommik on, kell on natukene üheksa läbi ja ma olen kõik hädavajaliku juba ära teinud - isegi teine tass kohvi on peaaegu joodud. Nimelt helistati mulle täna hirmus varakult ja mina arvasin, et äkki on emme, kargasin pikast ja põnevast unest atakiga üles ja siis selgus, et täiesti mõttetult... Uni oli veel väga vahva ka :D Millegipärast pidasin loengut - kuskil pööningualuses magamistoas ja ainult iseendale - ja kui ma selle ära lõpetasin, tuli keegi, viis mu Porta ette jõulukuuse alla ja kallas mulle toore muna suvekäekotti, mille peale mina ülisolvunud olin, aga teistel jube naljakas oli. Siis anti mulle ports raamatuid - neidsamu Baroki raamatuid, mis valmis said ja mis müügile kohe tulevad (või äkki juba ongi?) - aga ikka rohkem, kui need muidu ettenähtud eksemplarid. Siis läks meil kismaks selle muna üle ja... siis helises telefon. Eriti totakas, nii tahaks teada, mis edasi sai...
Uf, ja üleüldse on jõle, kui keegi helistab, kui ma magan... Ma absoluutselt ei kannata, see ehmatab nii ära ja mitte millestki ei saa aru ka... Arvutult karikaturseid juhtumeid on ette tulnud, kus ma näiteks üldse pole taibanud, et telefon on (mitte äratuskell - mul on telefon kahes funktsioonis eks, siis on kerge ühte helinat teisega sassi ajada) - mõnikord ma ju ei taba õiget nuppu pimesi ja eks ma siis kobades vajuta kõike, et see ainult vait jääks - ja võtangi niimoodi hoopis kõne vastu, selmet äratuskell kinni panna... Ise magan loomulikult rahus edasi ja telefonist kostnud küsimuste ja seletamiste peale pobisen lihtsalt poolunes lollusi ja mõtlen poolvaljusti. Jabur...
Hea uudis on see, et emme oli ka siiski öösel sõnumi saanud ja on lootus, et nad pääsevad sealt südaöö paiku isegi lennuki peale - siis saab nad pühapäeval lennujaamast kätte. Jee-jee!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar