Luxis on kevad :). Ma tulin just MUDAMi tagant platsilt alla - istusin seal tunnikese, soin suitsumandleid ja join purgikese Diekirchi olut ara. Oues, saate aru jah! Muru peal! Siin valjas on piisavalt soe, et kaia ilma mutsi ja sallita, holmad eest lahti. Talvesaapad tundusid ka kogu paeva jalas kohutavalt palavad. Eks ma seda arvasingi, aga kodust ilma arvestades oleks kingadega tulemine loppenud katastroofiliselt. Ilmselt oleks ma enne lennujaama joudmist murdnud nii kontsad kui ka jalad. Aga jah... KEVAD, jee!!!!!!!!!
Enivei, aga lubasin suurt uudist ja mis ma siis ikka enam varjan. Asjad on siis nii, et kaisin tana parlamendis ja andsin neile sona otseses mottes viis ampulli verd. Sain teada, et naen-kuulen ule moistuse hasti (silmaarst kaskis mul lugeda koige alumist rida, ma siis lugesin - ta siis utles, et hasti, see oli parameetrite rida, palun loe nuud rida korgemalt, nii hasti pole vaja). Mu EKG on imeline, parlamendi arst on toeline kompu, mu vererohk on samuti ideaalne... ja kui midagi ootamatult untsu ei lahe, siis tulen 10. aprillist jalle Luksemburgi toole. Voi noh, pohimotteliselt anti mulle luba lennupiletid ara osta, nii et ega siin saa midagi enam vist untsu minna. Loodetavasti. Vist. Ehk. Ma nii vagavagavagavaga loodan. No tegelikult olen ma seda mitu kuud oodanud - see on see kiri, mida ma detsembrist saadik kannatamatult ootasin, aga alles nuud paistab asi lopuks piisavalt kindel olema, et sellest pariselt raakida. Noh, loomulikult olid need talvised suusonalised jutud ka vagagi usaldustaratavad ja usna kindlal toonil, aga no ma ei tea... Ma ikka pelgasin, et asjad ei jouagi niikaugele. Tegelikult ma vist siiani ei usu, et pariselt nuud lakski nii :). Saate aru, need, kes voivad valida koiki, pariselt pakkusid seda koha mulle :)!!! See tundub lihtsalt nii ulmeline, et ma selleparast kogu aeg kardangi (siiamaani kardan), et akki laheb midagi veel viimasel hetkel untsu ja see ohuloss, mille ma endale viimaste kuudega ehitanud olen, kukub kokku. Aga oleks vist aeg need motted maha matta ja hakata elukohta otsima. Ega aprillini enam palju aega pole jaanud... Kuu aja parast sellel ajal olen juba paar paeva tool kainud. Ja ei maksa unustada, et reedel soidan kaheks nadalaks Etioopiasse, nii et tagasi tulles on ettevalmistuste tegemiseks vaid nadal. Sellesse aega toppisin hulgaliselt hambaarstiaegu ja muud sellist eluks vajalikku... Et jah. Aga no kui mulle juba selline voimalus kaela sadas, kull siis tuleb korter kah. Oh, kui ponev! Kui ponev, kui ponev, kui ponev! Tahaks praegu kova haalega laulda :).
Igatahes, terve tanase hommikupooliku istusin arstikabinetis, siis sattusin endiste-tulevaste tookaaslastega restorani kassasabas kokku ning kohe oli mu saladus muidugi paljastatud kah. Join nendega kohvi, sattusin muuhulgas kogemata osakonnajuhataja ja asejuhataja otsa ning edasi kaisin juba pool paeva kabinetist kabinetti lobisemas, ehkki mul polnud algselt mingit plaani koikidel nii kaua jalus olla. Ma veetsin nii toredalt aega, et kui kell viis korra kella vaatasin, pidin imestusest istuli kaima. Samas oli mul nii tore jalle koiki naha - mind voeti kohutavalt sobralikult ja lahkelt vastu ning arautlemata vahva oli jalle siinsest elust uudiseid kuulda... Kuulsin nii mondagi porutavat, sain suviseid plaane arutada ja uldse... Ahh, sattusin nagu vanade soprade sekka :). Ma pean ikka ja jalle imestama, kui vaga toredad on need eestlased, kes on monda aega kuskil valjamaal elanud...
Et siis niimoodi. Homme hommikul soidan poole uheksase rongiga Brusselisse ja siis jouan kunagi millalgi poole oo aegu koju kah. Mina utleks, et nii positiivseid emotsioone tais paeva nimel oli see 2 x 12 h soitu igati asja vaart. Peaks veel mainima, et kui ma eile lopuks siia joudsin, olin ma nii vasinud, et jain lopuks ule pika aja sugavalt magama. Magasin uksteist tundi jutti (ja avastasin hommikul, et minu toas magab veel kolm naist... kuidas ja millal nemad mu juurde sattusid, seda ei teaks ma ka peale makstes luisata) ning tundsin ennast hommikul lopuks ometi puhanuna. Ma pole nadal aega korralikult magada saanud, pea oli kogu aeg liiga motteid tais ning need olid koik suuremalt jaolt Luxiga seotud. Paistab aga, et kui ma nuud ise ka siia sattusin, siis sai mu vaene pea rahu, uni tuli tagasi - ja keskendumine ka :). Ma suutsin tana paeval isegi paar peatukki Etioopia raamatut labi lugeda, nii et sain kirjutatust arugi! Hurraa...
Vot sellised lood siis. Aga ma nuud lahen vaatan endale midagi hamba alla ja suundun siis vist varakult ohtule. Muide, Luxi noortehotell on paris ogens. 22 eurot oo ja tingimused on igati korralikud. Kes oleks osanud arvata, et nii kallis riigis saab nii normaalse hinnaga oobida...
Lopetuseks uks Doris Kareva luuletus, mille tana oma postkastist leidsin:
Enivei, aga lubasin suurt uudist ja mis ma siis ikka enam varjan. Asjad on siis nii, et kaisin tana parlamendis ja andsin neile sona otseses mottes viis ampulli verd. Sain teada, et naen-kuulen ule moistuse hasti (silmaarst kaskis mul lugeda koige alumist rida, ma siis lugesin - ta siis utles, et hasti, see oli parameetrite rida, palun loe nuud rida korgemalt, nii hasti pole vaja). Mu EKG on imeline, parlamendi arst on toeline kompu, mu vererohk on samuti ideaalne... ja kui midagi ootamatult untsu ei lahe, siis tulen 10. aprillist jalle Luksemburgi toole. Voi noh, pohimotteliselt anti mulle luba lennupiletid ara osta, nii et ega siin saa midagi enam vist untsu minna. Loodetavasti. Vist. Ehk. Ma nii vagavagavagavaga loodan. No tegelikult olen ma seda mitu kuud oodanud - see on see kiri, mida ma detsembrist saadik kannatamatult ootasin, aga alles nuud paistab asi lopuks piisavalt kindel olema, et sellest pariselt raakida. Noh, loomulikult olid need talvised suusonalised jutud ka vagagi usaldustaratavad ja usna kindlal toonil, aga no ma ei tea... Ma ikka pelgasin, et asjad ei jouagi niikaugele. Tegelikult ma vist siiani ei usu, et pariselt nuud lakski nii :). Saate aru, need, kes voivad valida koiki, pariselt pakkusid seda koha mulle :)!!! See tundub lihtsalt nii ulmeline, et ma selleparast kogu aeg kardangi (siiamaani kardan), et akki laheb midagi veel viimasel hetkel untsu ja see ohuloss, mille ma endale viimaste kuudega ehitanud olen, kukub kokku. Aga oleks vist aeg need motted maha matta ja hakata elukohta otsima. Ega aprillini enam palju aega pole jaanud... Kuu aja parast sellel ajal olen juba paar paeva tool kainud. Ja ei maksa unustada, et reedel soidan kaheks nadalaks Etioopiasse, nii et tagasi tulles on ettevalmistuste tegemiseks vaid nadal. Sellesse aega toppisin hulgaliselt hambaarstiaegu ja muud sellist eluks vajalikku... Et jah. Aga no kui mulle juba selline voimalus kaela sadas, kull siis tuleb korter kah. Oh, kui ponev! Kui ponev, kui ponev, kui ponev! Tahaks praegu kova haalega laulda :).
Igatahes, terve tanase hommikupooliku istusin arstikabinetis, siis sattusin endiste-tulevaste tookaaslastega restorani kassasabas kokku ning kohe oli mu saladus muidugi paljastatud kah. Join nendega kohvi, sattusin muuhulgas kogemata osakonnajuhataja ja asejuhataja otsa ning edasi kaisin juba pool paeva kabinetist kabinetti lobisemas, ehkki mul polnud algselt mingit plaani koikidel nii kaua jalus olla. Ma veetsin nii toredalt aega, et kui kell viis korra kella vaatasin, pidin imestusest istuli kaima. Samas oli mul nii tore jalle koiki naha - mind voeti kohutavalt sobralikult ja lahkelt vastu ning arautlemata vahva oli jalle siinsest elust uudiseid kuulda... Kuulsin nii mondagi porutavat, sain suviseid plaane arutada ja uldse... Ahh, sattusin nagu vanade soprade sekka :). Ma pean ikka ja jalle imestama, kui vaga toredad on need eestlased, kes on monda aega kuskil valjamaal elanud...
Et siis niimoodi. Homme hommikul soidan poole uheksase rongiga Brusselisse ja siis jouan kunagi millalgi poole oo aegu koju kah. Mina utleks, et nii positiivseid emotsioone tais paeva nimel oli see 2 x 12 h soitu igati asja vaart. Peaks veel mainima, et kui ma eile lopuks siia joudsin, olin ma nii vasinud, et jain lopuks ule pika aja sugavalt magama. Magasin uksteist tundi jutti (ja avastasin hommikul, et minu toas magab veel kolm naist... kuidas ja millal nemad mu juurde sattusid, seda ei teaks ma ka peale makstes luisata) ning tundsin ennast hommikul lopuks ometi puhanuna. Ma pole nadal aega korralikult magada saanud, pea oli kogu aeg liiga motteid tais ning need olid koik suuremalt jaolt Luxiga seotud. Paistab aga, et kui ma nuud ise ka siia sattusin, siis sai mu vaene pea rahu, uni tuli tagasi - ja keskendumine ka :). Ma suutsin tana paeval isegi paar peatukki Etioopia raamatut labi lugeda, nii et sain kirjutatust arugi! Hurraa...
Vot sellised lood siis. Aga ma nuud lahen vaatan endale midagi hamba alla ja suundun siis vist varakult ohtule. Muide, Luxi noortehotell on paris ogens. 22 eurot oo ja tingimused on igati korralikud. Kes oleks osanud arvata, et nii kallis riigis saab nii normaalse hinnaga oobida...
Lopetuseks uks Doris Kareva luuletus, mille tana oma postkastist leidsin:
Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.
Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.
Hind selgub hiljem.
(Doris Kareva)
Palju õnne :)
VastaKustutaAitäh :)
VastaKustutaÕnnesoovid!!! Suur-suur kalli:)
VastaKustutaA kui kauaks sa praeguste plaanide järgi sinna jääd?
Kets
Aitäh, Kets! Suur-suur kalli vastu ka :). Tahad külla tulla :)? Jään esialgse infi kohaselt oktoobri keskpaigani. Põhimõtteliselt olen seal täpselt samal ajal kui eelmisel aastal - siis alustasin 7. aprillil ja olin 30. septembrini, nüüd alustan nädal aega hiljem ja lõpetan nädal hiljem :).
VastaKustuta