Sain eile Stokis Kadi, Greta ja lastega kokku. Aeg läks nagu linnutiivul. Jõudsime ainult natuke mänguväljakul istuda, korra spordipoest läbi hüpata ja siis oligi mul aeg sadama poole tagasi sõita. Läksin metrooga. Rongid tulid ruttu ja kõik muu oli igati tore, aga ühel hetkel märkasin, et olen sattunud täielikku zombide vagunisse. Vagunis oli 25 inimest, neist 16 oli süüvinud oma nutitelefoni näppimisse, üks luges raamatut ja veel üks ajalehte. Mitte kedagi neist ei kottinud nende ümber toimuv mitte vähimatki, nende poolest oleks võinud mõni vanamemm ukse vahele jääda või nende peatus ammu juba möödas olla.
Otsustasin, et kuigi nutitelefonil on eeliseid, ei osta ma endale sellist imevidinat mitte kunagi, kui saan seda vähegi vältida (võib muidugi juhtuda, et paari aasta pärast polegi enam muid telefone saada). Mõnikord oleks seda küll vaja (näiteks siis, kui ma tahan tööpäeval arvuti tagant eemal olla, aga pean postkastil silma peal hoidma, aga mina ei taha ka märkamatult zombiks muutuda - ja kui olen siiani ilma nutifonita hakkama saanud, saan edaspidi ka. Mind tegelikult kohutavalt häirib, kui ma istun nt sõbraga pubis ja siis ta iga kolme minuti takka näpib oma nutifoni, sest keegi feissaris ütles midagi või talle tuli mail või tal on vaja endale meeldetuletus seadistada, et ta kodus kindlasti kassile süüa paneks. See on lihtsalt nii MÕTTETU, nagu mine istu üksinda kodus oma feissaris siis, mis sa üldse välja tulid minuga!?!?!? Ja ma tean, et kui mul endal oleks nutitelefon, siis ma oleksin märkamatult kompulsiivne, ma ei tuleks selle pealegi, et see kedagi häirib. Aga mina näiteks ei tahagi üleüldse kogu aeg kättesaadav olla ja mingeid krdi feissari laike oodata. Ja ma saan hakkama ka ilma selleta, et mul muss 24h kõrvaklappides tümpsuks. Nagu kui palju kordi inimesed üldse suudavad oma sama muusikavalikut kuulata, ah?
Novat, seal vagunis kangastus mulle inimkonna tulevik :-D. Ma ehmatasin väga ära. Ma istun nüüd bussis ja sõidan Pärnu poole tagasi. JA panen läpaka vabatahtlikult käest.
Punkt.
Otsustasin, et kuigi nutitelefonil on eeliseid, ei osta ma endale sellist imevidinat mitte kunagi, kui saan seda vähegi vältida (võib muidugi juhtuda, et paari aasta pärast polegi enam muid telefone saada). Mõnikord oleks seda küll vaja (näiteks siis, kui ma tahan tööpäeval arvuti tagant eemal olla, aga pean postkastil silma peal hoidma, aga mina ei taha ka märkamatult zombiks muutuda - ja kui olen siiani ilma nutifonita hakkama saanud, saan edaspidi ka. Mind tegelikult kohutavalt häirib, kui ma istun nt sõbraga pubis ja siis ta iga kolme minuti takka näpib oma nutifoni, sest keegi feissaris ütles midagi või talle tuli mail või tal on vaja endale meeldetuletus seadistada, et ta kodus kindlasti kassile süüa paneks. See on lihtsalt nii MÕTTETU, nagu mine istu üksinda kodus oma feissaris siis, mis sa üldse välja tulid minuga!?!?!? Ja ma tean, et kui mul endal oleks nutitelefon, siis ma oleksin märkamatult kompulsiivne, ma ei tuleks selle pealegi, et see kedagi häirib. Aga mina näiteks ei tahagi üleüldse kogu aeg kättesaadav olla ja mingeid krdi feissari laike oodata. Ja ma saan hakkama ka ilma selleta, et mul muss 24h kõrvaklappides tümpsuks. Nagu kui palju kordi inimesed üldse suudavad oma sama muusikavalikut kuulata, ah?
Novat, seal vagunis kangastus mulle inimkonna tulevik :-D. Ma ehmatasin väga ära. Ma istun nüüd bussis ja sõidan Pärnu poole tagasi. JA panen läpaka vabatahtlikult käest.
Punkt.
Muig. Mul nutitelefoni pole ja feissari laikide kontrollimisest puudust ei tunne, aga meelespäid panen endale pidevalt ja igasuguste asjade kohta, sest muidu ma lihtsalt unustan kõik ära. Ma ei tea, kas ma julgen enam sinuga Steffi tullagi, äkki tuleb siis ka mõni asi meelde, mis meelespead vajaks :D
VastaKustuta:D ma eeldasin, et kassile süüa panemine on piisavalt jabur, et anda mõista, et ma arvan nii üle vindi keeramisest, mitte üksikutest hädavajalikest toimetustest, kõnedest, meelespeadest vms. Asjaolu, et sul ei ole nutifoni, räägib niikuinii sinu kasuks :). Ja tegelikult viitasin ma kirjutisega pigem ühele konkreetsele Tallinna sõbrale, kes lihtsalt reaalselt iga kolme minuti takka oma nutifoni haarab, nii et minus tekib alati küsimus, MIKS ta üldse siis mind nt välja kutsus. Noh, ja siis on veel paar inimest, kes sinnapoole kalduvad. Aga nii palju nii tühje ekraanitaguseid nägusid kui seal Stocki metroos pole vist ka hullumajas...
VastaKustuta