pühapäev, 4. märts 2012

Rahutus II

Ilmad on nüüd puhta kevadised - päike paistab, õues harrastab peni kõndimise asemel pigem ujumist ning veel õhtulgi on valge. Käes on täpselt see aeg, millal ma hakkasin tavaliselt kotte pakkima ja Egiptusesse sõiduks valmistuma.

Eile pakkis ema kotte ja lendas Tai poole minema. Oh, mul oli kohe kade, ehkki sõidan ju ise ka kohe varsti Etioopiasse. Lihtsalt... see reisirahutus võtab juba hambaid kiristama. Tahan ka lennukis istuda ja adrenaliini tunda, ennast ilusasti riidesse panna ja puha. Seda viimast ma ju kodus väga ei viitsi, mis ma siin arvuti taga istudes ikka... Hea, et viitsin pidžaama asemel midagi muud selga tõmmata. Lisaks pole meil niikuinii veel suvekleitide ilma ka, aga ilusaks pean ma eelkõige neid :-D. Et siis... laske mind juba kuskile!

Ääääääää...

Ja need vanad head Egiptuse reiside ajad olid ikka kuldsed :). Toona tundus, et need kestavad igavesti :). Iga kevad ja sügis olid ju grupid, see oli nagu kellavärk... Nüüd ei oska ausõna aimata ka, millal on mõttekas sinna tagasi minna... Ja nüüd oleks vist kõik teistmoodi. Naljakas. 

3 kommentaari:

  1. Hei, Maris! Paistab et generatsioonide vahe ei loe, lihtsalt sinu kirjutisi lugedes on nii palju seda kus arvan ja tunnen samamoodi kui sina. Äkki olengi hinge poolest nooruslik? hahaa, tahaks loota.
    Aga see mineku tunne...Siiski, see ikka on vist ka teatud inimestesse kodeeritud nagu rändlindudesse. Et peab minema. Tove jansson on ühes oma Muumi-raamatus nii ilusti öelnud selle teelemineku kohta - et kui ikka tunned et pead minema, siis tee seda ja asu teele, tagasivaatamata! Tal on igati õigus, kui vaid meil oleks alati õigus, võimalus, raha ja tuhat muud asja kõik paigas et jälle saaks minna...
    Mäletan kui veel Tartus elasin, siis haaras mind alati kevadeti selline võimatult tugev reisikirg. Siis me veel ei pääsenud kaugetele maadele ja päikese kätte, siis oli ülimaks unistuseks saada viisa ja sõita valgete laevadega, kasvõi Soome maasikale. Nüüd sõidan laevaga ja lennukiga rohkem kui autoga, tõttöelda ei maletagi millal viimati autoga sõitsin. Aga iga kord kui kuulen kusagil seda häält mida lennukohvri...lentolaukku...no siis ratastega reisikohvri rattad teevad , see krõkk-krõkk-krõkk, siis on selline tunne et - nüüd läheks!Ja see kestab mul ikka juba pikki aastaid!Ja alati kevadeti sai istutud arvutis ja otsitud igasugu nii reise kui lende jne, kuigi enamus neist teostamata jäi. Aga lihtsalt ei saanud teisiti.
    Vaatasin just Lastminutest, Egiptuse reisid on endiselt kirjas, ma ka jaanuaris aja poolest isegi oleks saanud minna aga ...no ei pidanud ikka mõtekaks keset rahutusi . Tegelikult ei oskagi mina möelda, kui hull see asi seal siis on ja kaua see kesta võib. Jah, sellist muretut sinist taevast vist tõesti enam ei tunneks, kuigi ka Sharmis meie hotelli kõrval laiutas esimesel käigul suur mingi terroripommidest auk, järgmisel aastal oli see juba üles ehitatud. Paljud peavad neid Egiptuse rannapuhkusi mõttetuks raha raiskamiseks, mina ka pole mingi liival lesija, ma ei kannata üldse päikest, liiga hele tundlik nahk - aga seal on kuidagi nii muretu , kõik on ette-taha ära organiseeritud, ja egiptuses on ikka mingi müstika mida nt Türgis ei ole. Mina tahaks küll sinna veelkord minna, väga tahaksin.

    VastaKustuta
  2. Küsisid kas giiditööd veel teen. Ei, minu viimaseks tööks jäigi OM ja Moskva. Olin mittekoosseisuline giid Tallinna Intouristis ja koosseisuline giid issand mis see noorte rahv. turisnmibüroo vene ajal oligi, olen unustanud. Me tegime gruppe Moskvas ja Leningradis, mina käisin põhiliselt Leningradis. S ee oli selline tolle aja kohta palju võimalusi pakkuv kõrvaltöö, saime suhelda, saime kingitusi, ja selle poolest oli väga hea olla eestlasest giid soome turistidele Venemaal, et sa ise ei kuulunud kummalegi poolele ja ...sai aga nõuda igasugu asju mis muidu Venes oli nepolozennõi...so pole olemas. Ma mäletan kui aga klõbistasin oma pikki punaseid küüsi lauaplaadil, et minu rühmale on vaja muta söögiaegu vms, (kõik oli ju jäigalt paika pandud) siis küll nad end liigutama hakkasid. Meid eesti tüdrukuid armastati seal, kuna me rääkisime soome keelt aktsendita, olime kenad ja viisakad ja ...ikkagi nagu zapadnõje! st. läänelikud. Mina aina kuulsin et mul on vene keelt rääkides nii meeldiv zapadnõi aktsent, so läänelik aktsent, kuigi oma arvates rääkisin na lohvkalt , oli see ju tookordses Etnograafiamuuseumis mu teine töökeel.
    Ei julgekski vist tänapäeval enam gruppe teha, eestlased on üldiselt küllaltki viriseja rahvas mu meelest.Ma pole ise ka ühegi grupireisiga , so bussireisiga kusagil käinud, aga vedasin Tartu turismibüroo gruppe Moskvasse ja siis oli alailma üks häda mõnedega. Ja samas muidugi on ka väga keni mälestusi. Mõtlengi, et kui siit Soomest koju tagsi peaks pöörduma (mul on trauma läbi teinud jalg ja hakkab üha rohkem tunda andma) , et kas seal oleks rakendust mu soome keele oskusele. Peab asja uurima hakkama.
    Vaatasin taas seda Hollandi bussireisi, tundub et liiga palju on ikka seda bussiga sõitu, mul on hyppeliigese murd olnud vasakul jalal ja pikalt istudes jääb see kangeks. Ei julge ikka sinna reisile minna, kuigi kava tundub igati OK olevat, tahaks nii neid paiku näha ja Luxis on ka paar tuttavat. Kohe-kohe, 16. märts lendan noorema pojaga Londoni kaudu Fuengirolasse, nädala pärast Marbellasse, siis 2 nädalat Londonis ja taas tööle. Ma pole enne Hispaanias käinud, näis kas seljatab mu meelispaiga Sitsiilia? Nii et kohvri rattad hakkavad kohe-kohe ragisema...Kena kevadist jätku Sulle!

    VastaKustuta
  3. Oh, kui toredalt pikalt lugemist sa mulle täna andsid! Tead, minu meelest on oluline ise olla rõõmus ja ikka naerda ja võtta asju mõnu ja säraga :). Siis on täiesti ükskõik, kui vana olla. Ma saan suurepäraselt läbi mitmete endast kõvasti vanemate inimestega, kes on lustlikud ja hakkajad - kohe nii väga, et vanus ei tule meeldegi! Samas mõni teine on kogu aeg nii torssis ja tõre, et siis kohe vaatad hoopis teistmoodi teda. Nii et asi on tõepoolest suhtumises :).
    Aga et Sa siis plaanid Soomest millalgi Eestisse ümber ka asuda? :) See on nii tore, kui inimesed tagasi ka tulevad :). Ma ka kindlasti tulen, kuigi ma ei välista veel paar korda siin-seal elamist :).
    Jah, naljakas, reisikihk on ikka pentsik... Kuidas see küll tuleb nagu kellavärk? Noh. Igatahes, paistab, et me kumbki ei pea enam kaua ootama :). Tead, et lendame samal päeval? Mina siis Stocki kaudu Etioopiasse :). Aga Hispaania ja London pole ka sugugi pahad valikud :). Hispaania on tore, ma pole seal ammu käinud, aga olen ka mõelnud, et peaks millalgi sõitma... Esialgu plaanin isiklikest reisidest siiski Hollandi lilleajal midagi ette võtta ning sõbrantsiga maikuus Pariisis käia. Eks plaane tuleb jooksu pealt juurde ka... Nii tore on organiseerida :).
    Igatahes, meil on, mida oodata :). Ägedaid reise meile siis!

    VastaKustuta