Ma olen juba mitu korda mõelnud, et huvitav, kuidas Etioopia mulle küll esimesel korral nii vastumeelne oli. Mulle ei meeldinud seal kohe mitte üks raas. Või noh, Indiaga ei andnud muidugi võrreldagi, aga esimesest Etioopiast jäid mulle siiski ka üsna nirud mälestused. Grupp polnud mul tookord küll suurem asi ja kohalik giid oli ka allapoole igasugust arvestust, aga... mul on tegelikult tunne, et ma vist sain ikka lihtsalt liiga suure kultuurišoki. Kehvasid gruppe ja halbu giide satub ju ikka ette, aga need ei ole mitte alati nii määrava tähtsusega. Igatahes, nüüd on mul seal Etioopias juba palju peaaegusõpru või vähemalt häid tuttavaid, sealne eluviis ei tundu mulle enam nii üle mõistuse sürrina, kerjamise ja ahistamisega on lood palju paremaks muutunud, jõnglasi hoitakse rohkem ohjes ja ma tunnen end seal juba ise väga hästi ja vabalt, nii et seekord oli mul päris kahju juba, et reis nii ruttu läbi sai. Mul õnnestus seekord isegi üksipäini mitu pikemat rännakut ette võtta - meil oli näiteks üks vaba pärastlõuna ja mul oli igav, sest poisid läksid kõik jõe äärde autosid pesema ja mu oma rahvas jõi lõputult külma limpsi ja sarjas Savisaart, nii et mingil hetkel tundus mulle, et päris tore mõte oleks poistele jala jõe veerde järele minna ja neid üllatada. Ja teate, kuna ma ise tundsin end mugavalt ja päriselt teadsin, mida teen ja kuhu lähen, siis mind küll tervitati mustmiljon korda ja kutsuti mitu korda jalga puhkama, aga mitmetunnise teekonna jooksul (no ma ei leidnud poisse üles, leidsin ainult jõe, nii et pidin jala tagasi ka vantsima) ei tulnud keegi minu käest midagi nuiama, mul ei olnud parvetäit tüütuid jõnglasi näpu otsas ja üldse tundsin ma ennast täitsa oma inimesena. Hihii, mulle tuli üks nooruke politseitüdruk ka vastu, kes küsis, et kuhu ma lähen ja kas mul on ikka kõik OK... Ta naeris end kõigepealt kõveraks, kui ma ütlesin, et jõe äärde lähen, siis langes ta mulle lagistades kaela, tonksas Etioopia moodi õlga ja soovis head dušši. IRW. See oli minu meelest nii tore. Ja dorzedega tantsida oli ka vahva. Ja üldse, see on ka tore, et ma juba laagripoiste meelest kah oma olen - et kõik registraatoripoisid tulevad mind tervitama ja baaripoisid õpetavad amhara keelt ja ettekandjad ei jookse mulle tšekiga järele, kui ma lähen korraks asju ajama, sest nad päriselt teavad, et ma tulen tagasi ja maksan ära :). Ainult see karode rahanuiamise intsident oligi seekord natuke negatiivne, muidu oli kõik überlahe! Täiesti müstiline - ma siiamaale ei saa aru, kuidas mulle kunagi Etioopia nii vastukarva oli ja kuidas ma sain pärast nii kapitaalselt meelt muuta...
Dorze tantsupidu
Kuna poisid tantsisid nii hoogsalt, tõmbas see lõpuks kogu külarahva kaasa...
Hameri emme härjahüpet vaatamas
Jajah, oleks arvanud, et tegu on noorema daamiga, eks?
Järjekordsel noormehel õnnestus täiskasvanuikka karata
Karo jõnglased
Pipi!
Tugev poiss, pole midagi öelda :).
Mul ei ole siiani õnnestunud ühtegi konso naist ilusasti pildile saada - nemad kannavad triibuseelikuid, mis on nii meie rahvariideseelikute moodi. Jube äge!
Pruuni naha pealt paistab seebivaht palju paremini välja
Ei tea mina, mida need seal tagaplaanil teevad
Näete, nüüd on valgel inimesel palju vähem rahvast ümber kui varemalt. Isegi auto paistab nende kõikide vahelt välja!
Kohvitseremoonia. Kuidas ma selle valge jala sealt pildinurgast küll saaksin ära kustutada?
Seda tidrikut mäletan ma juba sellest ajast, kui ta alles roomama õppis...
Hommikune palvetund
Hommikune palvetund vol II
Üks "minu" poistest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar