Sellest, kuidas ma e-lugerisse armusin

No täitsa lõpp! Juba kolmandat ööd ei tule mul und. Kohe üldse ei tule. Eile jäin vist magama millalgi nelja paiku, üleeile ehk pisut varem. Täna on kell juba pool üks ja ma kobisin äsja voodist välja. Pole ju mõtet seal keerutada ja koera ärritada, kui mul uneraasugi ei ole. Tähendab, väsimus on, aga uni ei tule. Liiga palju mõtteid on peas.

No ja mõtlesingi siis, et kirjutan õige üles kõik selle, mis ma tänase päevaga ühest e-lugerist teada sain. Ja selle, miks ma sellesse lugerisse täiesti ära armusin, kuigi olin eelnevalt üsna kindlalt lugeri vastu ning sõjakalt päris raamatute poolt.

Vaadake, minule meeldivad raamatud. Mulle meeldib neid käes hoida ja neil kaant silitada, mulle meeldib neisse märkusi teha ja joonekesi tõmmata, minu jaoks on oluline, milline on raamatu kirjastiil ja paber, mulle meeldib raamatute lõhn ja mulle meeldib raamatutes teatavaid kohti üha uuesti ja uuesti üle lugeda. Lugeda meeldib mulle ilmselgelt ka. Mida rohkem, seda uhkem - ehkki viimasel ajal olen ma muidugi lugenud valdavalt reiside sihtkohtade või siis parajasti tõlgitavate teemadega seotud raamatuid, mitte ilukirjandust. Mõni selline teos eksib ka ikka aeg-ajalt mu lugemisvarasse, aga päris suvalist ilukirjandust ma väga ei osta ja raamatukokku ei viitsi ainult juturaamatute pärast ka minna. Võtan neid mõnikord siis, kui pean niikuinii mõne tähtsama asja pärast raamatukogust läbi hüppama. Ja noh, kodus ei ole meil loomulikult ka raamatutest puudust, on ka üksjagu ilukirjandust, nii et kui tõesti midagi asjalikku enam näha ei taha, küll siis leian mõne lugemata Marinina või Mahfouzi.

Igatahes, eelnevast johtuvalt olin ma üsna kindlalt seisukohal, et e-luger on päris raamatute hukutamiseks välja mõeldud ketserlik sünnitis, millest loetuna ei jääks mulle niikuinii miski meelde (arvutiekraanilt raamatute või pikemate artiklite lugemist ei salli ma silmaotsaski, no ma lihtsalt ei suuda keskenduda ja mälu ka ei tööta). Ma pidasin lugerit ülemäära moodsaks ja tehnoloogiliseks vidinaks, lisaks tundus mulle, et see on ikka liiga väike, et tõeliselt mugav olla, ja ma juba isegi enam ei tea, milleks kõik ma seda veel pidasin. Ma arvasin, et ma ei saa ometi raamatuid sihukese vidina pärast reeta - ja mis siis, et nii jääks võib-olla mõni puu maailma alles.

Aga pärast tänast päeva pean ma teatama, et olen oma lugerisse absoluutselt armunud. Esiteks on mul hea meel, et ostsin lugeri, mitte tahvelarvuti, sest:

• luger on väiksem, kergem kaasas kanda ja mugavam - isegi pikalt lugeda on ilmselt parem (no iPadi või tahvlit hoides väsib ikka käsi varsti ära, need on üllatavalt rasked!)
• iPadi aku peab vastu 10 tundi, lugeritel ikka märkimisväärselt kauem. Minu omal peaks siis ühe laadimise peale olema visadust umbes kuu aega, kui lugeda iga päev umbes pool tundi ja wifit mitte väga hoogsalt pruukida. Nooki aku pidavat kuulu järgi ühe laadimisega vastu umbes kaks kuud. 
• e-ink tehnoloogia on nii äge. See on silmadele tõepoolest palju kergem taluda kui tavaline arvuti- või tahvelarvutiekraan. Taustavalgus puudub, ekraan on matt ja sa päriselt loedki nagu paberilt. Hämaras toas ei saa ilma lambita lugeda, sest sa lihtsalt ei näe. Noh, pesuehtne elektrooniline paberkandja ikka, ausõna! :)
• Tahvelarvuti on kolm korda kallim, aga seda paljude selliste funktsioonide pärast, mida ma niikuinii ei kasuta - ma ei armasta juutuubi, ma ei mängi arvutimänge, ma ei vaja GPSi, kahte kaamerat (ühelainsal tahvil) ja ma EI TAHA igast elektroonilisest vidinast muusikat kuulata. 

Teiseks on mul hea meel, sest lugeril on palju väärt omadusi, mis tekstide ja raamatutega töötamise mõnusaks teevad: 

• teksti saab märkusi, kriipsukesi ja hüüumärke teha, lehekülje nurka saab virtuaalselt ära murda ja teksti sees saab valitud sõnu ära värvida. Kusjuures selliselt tehtud märkused salvestuvad raamatusse (ehkki nende kustutamine on muidugi palju lihtsam kui päris raamatute kustukummiga nühkimine) ja lisaks sellele moodustub neist automaatselt eraldi nimekiri, nii et kui ma tean, et tegin kuskil viimase 500 lk jooksul raamatusse märkuse teemal Indira Gandhi, siis pruugib mul ainult vaadata märkuste nimekirja, sellele märkusele klõksata ja see viib mu vastavale leheküljele. Nii et õiged kohad leiab raamatust lihtsalt üles. 
• sõnaraamatu funktsioon on ka päris äge: sellel on peal kõikide suuremate Euroopa keelte seletavad sõnaraamatud ja põhimõtteliselt on nii, et kui tekstis mõnel sõnal klikid, saad kohe hulgaliselt taustateadmisi lisaks. No näiteks isikute puhul on lühike elulugu, kohtade puhul tutvustus ja rahvaarv jne jne jne. 
• minu konspektide lugemine on ka mõnus. .txt faile on arvutis suhteliselt nõme lugeda, see tekst ei ole minu jaoks piisavalt liigendatud ja haaratav, aga lugeris seadistad sa korra enda jaoks meelepärased asjad ära (kui suur kiri, mis kirjastiil, kui suured ääred jms) ning siis näitab see asjandus sulle nii raamatuid kui su oma tekste samamoodi. Seetõttu oli väga hea ja lihtne ka neid minu konspektidest tehtud .txt faile lugeda - no sain need kohe ilma vaevata nii, kuidas mulle täpselt meeldib. (No arvutis on mul muidugi .doc või .docx failid, eks, aga lugeri jaoks tegin need .txt failideks ja olin alguses pisut mures, sest need nägid arvutis suhteliselt õudustäratavad välja. Aga lugeris nägid need välja üle ootuste elegantsed ja okeid - no nagu raamat, noh :-D). 
• see asjandus jätab meelde, kus mu järg oli! Kui ma mingi raamatu lahti löön, siis näitab ta mulle kohe seda kohta, kus mul lugemine pooleli jäi :). 
• e-raamatud on märksa odavamad kui päris raamatud ning veebis on üsna palju e-raamatuid ka tasuta saada. Tänase päevaga leidsin ma eri kohtadest nii Maximum City kui ka The White Tigeri, lisaks veel mitu Lõuna-Indiat puudutavat raamatut, mitu juturaamatut, mida tahaksin lugeda jne jne jne. Ja need ei olnud illegaalsed allalaadimise kohad ega torrentina alla laetud failid, vaid eri projektide, MTÜde ja NGOde raamatukogud ja leheküljed. Sattusin juba sõltuvusse The White Tigerist - ja ma ei pidanudki mitu nädalat selle kohalejõudmist ootama. Ühesõnaga, ma leidsin enda jaoks vajalikud raamatud kõik isegi tasuta üles, aga boonusena sain veel portsu selliseid kõrvalproduktina silma jäänud asju, mis ma siis endale nüüd salvestasin selleks imetabaseks juhuks, kui mul peaks kunagi jääma aega ka neid lugeda :). Ja ma ei pidanud isegi kodust välja minema. (Mis on ühtaegu muidugi nii pluss kui ka miinus). 
• eraldi tahtsin veel öelda, et tegelikult on mul isegi päris hea meel, et ma Amazoni Kindle'it ei ostnud, vaid otsustasin minna universaalsemat teed ja avastada ka muid rikkalikke allikaid. Muidu oleksin ma tasuta raamatute otsimise asemel mõned täna leitud raamatutest ilmselt nende poest hoopis raha eest tellinud :). Mina olen siis nüüd hoopis Sony PRS-T1 uhke omanik, nende online-raamatupood avatakse alles järgmise aasta hakul ja selle puudusel avastasin ma täna siis hoopis muid kohti. 
• e-ajakirjadega ei ole ma veel viitsinud tutvuda, aga põhimõtteliselt on mul juba tükk aega olnud probleem, kuhu panna kõik vanad ja loetud National Geographicsid, Economistid, African Affairsid ja muud sellised. Ära ei raatsi visata, aga sahtlid on neid täis. Et teoreetiliselt on lugeri see tahk ka üks väärt võimalus. 

Noh, ja kas oli midagi, millega ma rahul pole? 

• Hmm... vääääääike miinus on asjaolu, et selle klaveril puuduvad täpitähed, aga no olgu, kirjatöid kavatsen ma endiselt teha kodus arvuti taga; hädapärased meilivaatamised ajab täpitähtedeta klaver ära küll. 
• Aa, noh ja ma küll andsin endale aru, et see ekraan näitab ainult musta, valget ja triljonit tooni halli, aga mustvalge internet oli sellegipoolest pisut pentsik :). Samas ei ole see midagi ületamatut. Üleüldine esmamulje on siiski lihtsalt üks suur vasikavaimustus :). 

Ahjaa, ja see on ka jabur, aga mitte lugeri enda süü, et lugereid müüakse ju Eestis küll, aga kui sellele ümbrist tahad saada, siis neid otsi tikutulega taga - me käisime täna läbi Rahva Raamatu, Euronicsi, Klicki, OnOffi, Elioni ja Apollo, enne kui ÜHE lugeriümbrise actually müügilt leidsime (lugerid olid müügil kõigis peale Euronicsi). See oli ka hoopis teise firma aparaadi jaoks tehtud ja naaaaaatuke suur, aga lõppkokkuvõttes istub see üsna hästi ja kindlalt ja ega's midagi. Alguses mõtlesin päris minu mudeli ümbrise hiljem järele tellida, aga praegu vaatan, et polegi vaja. Kärab see ka küll. 

Vot nii siis. Ma olen oma vara saadud sünnipäevakingitusega sigarahul :). Ja nüüd peaksin ilmselt magama minema, sest kolm magamata ööd enne potentsiaalselt närvesöövat reisi on ilmselgelt liig. Homme on ju teadupärast minek... Kui nüüd Mati kohe tuleks, siis saaks vähemalt tänagi pea seitse tundi magada... 

Et head ööd siis!

M.