Vahefiniš

Tundub, et suurem osa pooleliolevaid asju just sai korda - või vähemalt jõudis kuskile maale. Võib kergemalt hingata ja lõpuks ometi raamatukokku selle raamatu järgi minna, mida mulle seal juba pea nädal aega järjekorras hoitakse. Aga vahekokkuvõte siis: 

• Esiteks, ma jäin raudteejaama lähedal asuva korteri juurde. See asi on (peale pikka agooniat) otsustatud. Rohkem võimalusi. Võimalused mulle meeldivad. Kuigi ma neid tihti ei kasuta, aga vähemalt on nad olemas. 
• Sõidupiletid ostan ka see nädal ära. Et lähen siis ikkagi Riiast Brüsselisse ja Brüsselist rongiga. Tuleb igavesti soodsam kui ülenisti lennata - ja kiirem kui Frankfurti kaudu. Ja kui ma raudteejaama juurde kolin ja raudteejaama saabun, on kohale jõudes ka lihtne. Loodetavasti. 
• Põlevate kontoriprobleemidega on nüüd ehk ka kõik kontrolli all. EHK. Eks seda veel paistab. Rongipiletid ja arved ja ma ei tea mis küsimused veel - need lihtsalt tekivad lampi, ootamatult...
• Oeh, ja Karin aitab ameeriklaste majutamisega hädast välja, nii et nendega seotud küsimused on ka lahendatud. Noh, st mõningaid häid mõtteid selle koha pealt, kuidas Eestis nende meelt lahutada, kuluks ikkagi marjaks ära, aga põhimõtteliselt on kõik üsna selge. 
• Reedel on laulupeo ettelaulmised. Eile oli põhjalik proov. Paistab, et kõik on sellel rindel ka väga hästi. Paremini kui kunagi varem. Äge. 

Mul on ainult tunne, et pingutan veidi üle :-). Noh, lõppude lõpuks on enne aprilli ju veel märts ja pool veebruarigi. Nii palju asju jõuab veel vahepeal toimuda, aga minul on juba Luxembourgis korter välja vaadatud ja piletid ka kohe varsti olemas. Naljakas :-). Et nagu üle pingutamine või mis? Samas oleks vahelduseks tore niimoodi kuskile kolida, et kõik sujub õlitatult. Niikuinii ootab seal ees tohutult palju uusi asju ja ega mul selle praktika koha pealt on ka kõik hästi tume maa veel, ma üldse ei kujuta ette, mis mind ees ootab. Selles mõttes oleks ju tore, kui vähemalt mõni muu asi selge on...

Selline näriv tunne ütleb mulle praegu, et ma olen midagi kahe silma vahele jätnud, aga kuna mul pole aimugi, mis see võiks olla, siis ma parem ikka lähen sinna raamatukokku ja pead tuulutama. Hullult ilusad ilmad on neil päevil. Karged ja päikeselised, õhk sädeleb ja kõik muu ka sädeleb. Ja ometi on sellised korralikud külmad talveilmad ka, et mul oli põhjust kasukas välja otsida. Seni sai edukalt sügis-kevadise mantliga hakkama, aga nüüd juba mõnusa karva sees liiga palav ei hakka... 

Aga hüvasti selleks korraks.