Neil päevil esineb mul kuidagi kummaliselt tihti isu midagi erilist kokata - erilise all pean ma silmas sääraseid asju, mida ei saa kümne minutiga taldrikule, vaid mille valmistamine on nii umbes tunniajaline protsess. Viimase kahe nädala menüüsse on kuulunud püreesuppe ja panniroogi, seene-veinikaste võikanaga ja koorejuustupasta, üleküpsetatud karbonaad ja igasuguseid muid sääraseid asju. Kõik on eranditult jube head välja kukkunud. Täna avastasin, et külmkappi on kõigest sellest jäänud veidraid jäänukeid - kolmveerand ingverit, kapsast, pisut lillkapsast, porgandeid, kolm sibulat ja türgi ube. Hmm... Esimese pilguga sai mulle selgeks, mis sellest tulema peab - imeline hiinapärane ingveri-kana-köögivilja panniroog.
Oh. Ja kuna esimese pilgu külmkappi heitsin ma siis, kui hommikul ärkasin, unistasin ma juba hommikusöögist alates wokist. Jõin kohvi ja unistasin ikka wokist. Kui enam suud vesistada ei kannatanud, lippasin poodi, tõin kana ja sojakastet ja tegin oma elu esimese idamaise roa.
Nüüdseks olen ma seda terve kandikutäie ära söönud. Lõhki tahaks minna, aga nii hea on, et vist pean minema ja juurde võtma. Või siis külalised kutsuma, sest kokates on mul perspektiivitajuga probleeme - toitu jaguks või armeele.
Nämm. Aga süüa - süüa on nii imeline!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar