Ülimega on säärasesse suurejoonelisse asutusse tööle (no OK, praktikale) suunduda. Ma saan nüüd aeg-ajalt ikka kirju ülestähendustega sellest, mis minu eest juba korda on aetud ja mis paberid ja kaardid ma Luxembourgis mingil kindlal päeval ja kellaajal kuskilt kätte pean saama. Kohe selline meelitav tunne on, et mind päriselt oodatakse sinna! Tunda on, et nii suures asutuses on kõik hästi sisse töötatud nagu õlitatud mehhanismi puhul ikka, neil on iga küsimusega tegelemiseks omad inimesed, kes kõige peale ette mõtlevad ja... Tõesti, nii vahva! Nad päriselt üritavad igati kaasa aidata sellele, et inimene saaks kohale jõudes kohe tööga tegelema hakata ja ei peaks kolm kuud bürokraatiaga võitlema ja kõige elementaarsematele eluküsimustele lahendusi otsima.
Ja varsti ongi juba märts! Ja siis tuleb aprill... Tahaks juba rutem :-P.
Rääkides bürokraatiast, ma tahaks ka, et keegi minu eest asjad ära teeks... narr tunne on kogu aeg mingeid jaburaid vorme täita ja siis ümber täita ja siis lisamaterali saata.
VastaKustutaÜldsegi olen ma arvamusel, et get over it. Mismõttes bürokraatia nagu.
:D
VastaKustuta