laupäev, 19. veebruar 2011

No mõned päevad peavad ju nihu ka minema, muidu oleks ebaaus

Seda et, noh, toredaid asju on viimasel ajal küll juhtunud, on ju kõigest õiglane, kui mul vahelduse mõttes mitu päeva hambad valutavad, sest plommi alla oli salapärasel kombel põletik tekkinud. Ma sõin kahe päevaga kaks lehte ibuprofeeni ära, enne kui hambaarstile jõudsin. Noh ja siis nüüd tuleb välja, et ma pean seal selle hambaga veel kolm korda käima, seejuures valu läheb ära ainult vähehaaval, järk-järgult. Aga kui positiivsest küljest vaadata, siis vähemalt ei valuta enam kõik hambad korraga, ainult üks tuikab. 

Muidu ettelaulmine läks hästi. Tähendab, tegelikult igavalt. Me saime selle laulu, mida kõik vist kõige rohkem tahtnud oleksid, aga siis me läksime närvi ja kuigi kõik oli õige - dünaamika ja noodid ja puha, siis me ei pannud üldse nii palju väge ja emotsiooni laulu, kui keskmises proovis :(. Et noh, ettevaatlikuks ja harilikuks jäime, kuigi oleks võinud olla midagi erilist. Aga no see selleks. Hästi läks ju põhimõtteliselt, nii väga kohe, et poole laulu peal öeldi, et aitab, on hästi küll. Eks siis võtame õppust, kohe tuleb käima saada :). 

No igatahes, kuna laulsime teisena, saime imetabaselt ruttu vabaks - olime valmistunud üheksani olema, aga juba enne seitset saadeti meid Salmest minema. Käisime Telliskivi loomelinnakus söömas ja jõudsime pärast veel juba kõvasti kahanenud seltskonnaga natuke mängidagi, enne kui minu bussi aeg kätte jõudis ja me end viiekesti sportautosse pressisime, sest oli nõuks võetud mind bussijaama tuua. Novat... ja kui ma ükskord keset ööd jälle Pärnusse jõudsin, oli peni nii rõõmus, et pissis suurest erutusest koridori täis. 

Nii palju siis vahepealsest. Aga kuna täna tuleb ka tegus päev, siis aitab nüüd kah. 
M.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar