Pisut Murphy seadustest

Ma olin täna üle pika aja jälle terve päeva ajutiselt kontoritööl. Ja kontoris istudes tegin ma täna kolm tähelepanekut. 

• Mu küüned murduvad alati ära siis, kui ma olen kümme minutit varem kodust küüneviilita välja läinud. Kui küüneviil kotis on või kui mina kodus olen, ei juhtu seda kunagi. 
• Inimesed helistavad alati siis, kui ma olen kontorist viis minutit varem välja läinud ja ei saa keset tänavat ei nende andmeid üles kirjutada ega infot kontrollida. 
• Eelmise edasiarendus: Neil päevil, kui hiljaks jääda, on raudselt mõni inimene kontori ukse taga ootamas. Neil päevil, kui õigel ajal kohale jõuda, ei tule halvemal juhul päev otsa kedagi kontorisse. Ma ei jäänud täna hiljaks ja keegi ei oodanud ukse taga ka, aga mõnikord kauges minevikus on seda ikka ette tulnud.

Kuidas see küll saab ALATI nii olla?

M.