Oo jaa, kui Surnumere lainetel loksumisest, mudamaskidest ja muidu monulemisest siiber, voiks ju oma viietarnihotelli arikeskuse arvutit ka naiteks reisimuljete talletamiseks kasutada...
Sain nuud kadedaks teha voi?
Mul on oelda ainult kaks sona: vaga age! Selles mottes, et ma olin valmistunud selleks, et Jordaania on nagu Egiptus - samasuguste pealetukkivate inimestega ja puha. Tegelikkus on aga hoopis midagi muud! Siin saab pariselt poodi minna nii, et muuja isegi leti tagant valja ei tule. Ja inimestega on voimalik raakida, nad lobisevad taitsa normaalset juttu, mitte ei aja vagisi keelt korva. Ja Ammanis oli eile tanaval suisa monus kondida, tekkis tunne, nagu oleks kuskil tsiviliseeritud kohas suisa! Egiptuses on mul alati pisut ebamugav tunne, sest seal on kogu aeg, kes jarele vaatab, midagi kommenteerib, pilku puuab ja muidu tahab end kulge kleepida! Siin aga saab uksipainigi rahulikult shoppamas kaia, nii et pole asigi! Nii tore!
Aga eile olid siin parlamendivalimised. Juba sellele eelneval ohtul hakati mobiilisagedusi segama, sonumid ei lainud labi, konesid hakkis ning internet oli ka ara voetud. Isegi hotellis! No meie kohalikud olid pisut mures, et mis saab - opositsioon kavatses valimisi boikoteerida ja kuna siin on ka vaga kirev rahvastik (vahemalt viit sorti kristlasi ja palju moslemeid, lisaks veel tuleks mainida beduiinide traditsioonide eriparasid), t6otas jama tulla. Meil oli vaja nimelt uhte hasti ebasobralikku ja ebastabiilsesse linna uht lossi vaatama minna. Asi lahenes nii, et laksime vaatasime igaks juhuks uht teist kindlust (hullult age ristisodijate ehitatud kants) ja soitsime ilma Kerakis kaimata pealinna. Ja oigesti tegime - eile ohtul naitas telekas, kuidas valimiste aegu Kerakis suureks molluks laks ja keegi olla ara ka tapetud, telekas olla naidanud... Tjah. Muidu voin kohe ara oelda, et kuna opositsioon valimisi boikoteeris, sai valitsev partei iga viimse kui koha parlamendis endale. Elagu demokraatia.
Mida siis veel? Hotellid on meil igati toredad olnud ja tanasega laks eriti onneks - mingil pohjusel paigutati meid 3-tarni hotelli asemel 5-tarni omasse ja see on ikka klass omaette. Nad on Surnumere aarde suure liivaplaazhi teinud ja puha. Nii age! Eilne oli aga seevastu uhel Ammani jalakaijate tanaval (jaa, neil on pariselt sellised olemas!), kus sai ohtu otsa ringi kaidud, shopatud, kohvitatud ja piipu popsutatud. Vesipiipu nad kull nii haad teha ei oska kui egiptlased, aga kuna nad ise seda palju meeldivamalt serveerivad, annan ma neile andeks! Nad on toesti toredad inimesed. Ja siis leidsin ma Ammanist joulupoe - selle omanik pakkus mulle kohvi ja raakis, et ta loob kevadel jouluasjad valja ja muub lihavottekraami, suvel igasugust pudi-padi ja talvel jouluasju! Geniaalne ariidee ju! Pidavat olema Ammani ainus, nii et koik kristlased, valismaalased ja isegi saatkonnad ning hotellid kaivad joulutrani tema kaest ostmas.
Petra jahmatas mind sellega, et osutus hiiglaslikuks! Linn ise on suur, aga lisaks on see ligipaasmatutes kaugustes, kuhu saab ainult vantsides voi ratsa (ja seda ei soovitatud meil teha), nii et me marssisime tol paeval vahemalt 10km maha ja jargmisel paeval olid ikka koigil jalad haiged. See paganas oli koik ju taiesti lineaarse ulesehitusega, nii et mul oli lopuks tunne, et me tagasi ei jouagi... oi, see oli raske! Ja mul ju vanematest inimestest koosnev grupp ka peamiselt - nemad tulid siiski asjast auga valja. Aga muidu utleks ma nii, et too linna viiv kaljulohe oli ilus kull jah, aga linn ise... no ma ei tea... Liiga palju haudu ja liiga vahe muud huvitavat. Eks ma jargmine kord tean, pole vaja nii kaugele jalutada. Oskan oigest kohast ara lopetada ja inimestele vaba aega anda, sest see Bilal on sellega eriline kooner, seda tuleb ta kaest suisa valja pressida.
Petra oli ka umbes ainus koht, kus mul on siiani onnestunud pilti teha - kuidagi on nii, et mul on kogu aeg rahvas umber ja see kohalik kutt ka ei anna asu... See Bilal on vist kogu riigi ainus kleepekas. Ta on kusjuures kunagi suures Noukogude Liidus oppinud ja uhkeldab kogu aeg oma vene keelega, vodkat armastab oma sonul ka. Ja Riia palsamit. Nagu on ta ka pisut veneparaste naojoontega ja, mis peamine, vaga sinise esmaspaeva nagu! No lihtsalt vaga arajoonud sihverplaat on tuubil. See on pisut halb. Aga tood teeb ta mehemoodi, nii et pole hada midagi. Kui ta ainult ei litsuks nii kulge... (Bussijuhipapi on see-eest stiilne vana, tema mulle vaga meeldib! Selline muhe ja respektaabel...)
Vene keelt oskavad tanu kunagisele Venemaal oppimisele kusjuures hammastavalt paljud! Eilse hotelli vastuvotuletis ka osati ja kangesti taheti meiega seda praktiseerida. Ja siis elab siin hulk igasuguseid tserkesse ja saaraseid Kaukaasia rahvaid, nemad ka oskavad koik vene keelt - ja tahaks kangesti raakida. Novat aga meil pole suurt isu... ja koik on meie keeldumisest kuidagi hammastunud ja solvunud. Ainult uks tserkessipapi tana Jerashis, kui Bilal oli talle oelnud, et me oleme Eestist, aga ei taha vene keelt raakida, kinnitas takka, et oigesti teeme, ta ka ei tahaks, kui oleks nouka ajal venkude voimu all elanud :-). Hih...
Aga uhesonaga, aitab ka. Varsti hakkab ohtusooki saama ja... Et hullult age on! Mulle meeldib Jordaania kohe poole rohkem kui Egiptus! Nagu taitsa tsiviliseeritud riik kohe!
Homme tagasi inimtuhja Tabasse (viimati oli meie hotellis peale meie tervelt kaks teist inimest ja Taba keskuses koguni neli poodi ja uks kehv kohvik). Tore on, et me viimaseks paevaks Sharmi tagasi soidame, muidu sureks ara seal igavuse katte...
Muidu aga Jordaania ruulib!!!
Juhhuu!!!
M.
PS: siit koha pealt sain selle raamatu Married to a Bedouin 16 dollari eest. Minul taiesti ukskoik, mis keeles see on, aga oluliselt parem kaup kui selle eest 493 krooni maksta! Oi, ja mis raamatutesse puutub, siis eelmisest hotellist anti mulle kasutatud Jordaania Lonely Planet lihtsalt niisama kaasa. Siin on vaat hotellides kombeks, et puhkajad jatavad oma raamatud hotelli, siis saab neid sealt laenutada ja lugeda... Ja keegi oli jatnud Lonely Planeti ja ma lihtsalt lugesin seda seal ohtul, et tanaseks ette valmistada, kui mulle too hasti tore registraatorivanamees utles, et ah, votku ma see kaasa, mul laheb seda veel vaja! Moelda, kui armas!!! Mul ei olnud uhtegi Jordaania giidiraamatut eraldi soetatud, uks Lahis-Ida oma oli, aga eraldi raamatus on ikka ju pohjalikum kasitlus! Oi, ja kui arvestada, et siis tahtsin ma eile ka internetti minna ja hotellis oli ainult uks arvuti ja seal oli mingi tadi parajasti ees, kargas ta kohe pusti kui mind nagi ja utles, et ta voib vahepeal vahet pidada kull, et ta on juba kaua netis surfanud ja et vahepeal oleks kena ju jagada ka... Ma olin kohe taiesti puuga pahe saanud! Vot nii kenad ollakse siin! Ja poes sain ligi veerand tundi segamatult kaupa vaadata ja valida, ilma et keegi oleks tulnud tuutama... Mulle vaga meeldib!!!!!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar