Ja eksperiment algab!

"Rahu, ainult rahu!" ütles kunagi üks paks mees parimais aastais. Ja seda on väga vaja!

Täna algab minu eksperiment teemal kas on võimalik 300-leheküljeline raamat kahe nädalaga hästi ära tõlkida ja korralikult üle lugeda ka. Eksperiment on määratud õnnestuma, sest teistsugust varianti lihtsalt EI OLE. Esiteks on tähtajad pühad ja teiseks pole mul niikuinii võimalustki üle aja minna, sest päev pärast tähtaja kukkumist sõidan Indiasse. Põhimõtteliselt teeb see 42 lk päev - nii tõlkida kui proofreadida (paralleelselt India õppimisega). Raamatu formaati ja suhteliselt lihtsat sisu arvestades on see põhimõtteliselt isegi võimalik, aga eks täna õhtul paistab, mis järeldused esimesest päevast teha annab. Aga ma võin igatahes kõiki kohe hoiatada, et järgneva kahe nädala jooksul ma kindlasti eriti kontaktne ja heatujuline pole!

Koorilaagrist nii palju, et überäge oli - nagu arvatudki. Sellised asjad loomulikult lihtsalt ei saagi muudmoodi lõppeda. Kokku oli meil nädalavahetusel 17 tunni jagu proove ja kui aega üle jäi, siis mängisime, kokkasime, saunatasime ja lobisesime ka. Nii vahva oli! Igasugused veidrad laulud kummitavad siiani, kuigi hääl on suurest kiremisest üpris kähedaks jäänud. Aga lihtsalt hullult lõbus on, kui nii toredate inimestega koos midagi teha saab... Päädis küll asi sellega, et kui ka laagrieelseid magamatuid öid arvestada, olin ma eilseks õhtuks nii kapsas, et tudusin kena kolmteist tundi järjest ja ärkasin täna alles umbes ühe paiku päeval, aga väike väsimus ei vähenda kuidagi möödunud nädalavahetuse võlu... Oi, ja olgu ära mainitud, et tänane "hommik" jätkus sama toredal lainel, sest kui ma keset päeva lõpuks padjanäoga kööki tatsasin, tegi meie oma Muusik seal parajasti maitsvaid sõrnikuid ja jagas neid nii lahkesti minuga ka, et hommik oli nagu pühapäev kohe! See on kindlasti korterikaaslaste omamise plusspool...

Aga tähelepanu, valmis ja läks. Maraton alaku!