Sportlik eluviis

Kaksteist tundi järjest pole ma midagi muud teinud kui diivanil istunud, aeg-ajalt eile ostetud pitsat muginud, püttide kaupa kohvi lürpinud ja arvuti taga passinud. Nojah siis... vähemalt saan ma ise ka aru, et ega see kõikse tervislikum pole. Mitte et see tegelikkuses midagi muudaks.

Aga - vähemalt KÕIGE pakilisemad asjad on nüüd tehtud. Kolmandik tulekahjudest on kustutatud.

Ühtlasi tahtsin ma ära märkida, et käisin jälle ükspäev raamatukogus ja olin sunnitud tõdema, et kui pidevalt konfliktide keerises vireleva Lähis-Ida kohta on huvitavat ja asjalikku materjali ülikülluses, siis pead tõstva majandushiiglase India kohta on sääraseid raamatuid, millest mulle potentsiaalselt kasu võiks tõusta, umbes täpselt mõni. Loomulikult on need ka välja laenutatud, aga no see selleks.  Ilukirjandusest ikka üht-teist leidsin ka ja paistab, et "Džinnide linn" on päris vahvasti kirjutatud raamat Delhist, aga sellegipoolest on kummaline, kuidas inimestele nii kangesti sõjad ja konfliktid meeldivad, et neid uurivad kõik ja kogu aeg, aga suure ja olulise India riigi kohta on leida ainult kas reisijuhte või kellegi memuaare. Need pole žanritena ju iseenesest halvad, aga kuna mulle meeldib ise oma arusaamu ja sümpaatiaid (või antipaatiaid) kujundada, siis (eriti veel halvastikirjutatud)rännumemuaare ei salli ma silmaotsaski ja reisijuhid on jälle minu jaoks liiga lakoonilised. Lihtsalt faktid unustan ma kohe ära, mul on vaja põhjalikumalt teada, kuidas asjad arenesid ja millest kuhu kulgesid, siis jääb kohe kõik korraga meelde ja enam ei unune... Tahaks huvitavaid analüüse, võrdlusi, põhjendusi, loogikat ja selgitusi... Ja soovitatavalt võimalikult värskeid, eks, 1893. aastal välja antud naismisjonäride arusaam toonasest Indiast ei ole just see kõikse aktuaalsem asi, millele ma oma niigi nappi aega kulutada tahaksin.

Nojah, aga ega's midagi, hakkan jälle asjalikuks.

M.