Ülemerekäik

Eile sai siis Helsingis käidud. Helsingis üle pika aja ja käidud kah üle pika aja. Oi, ja kui naeruväärne see küll on, aga täna on kõik lihased nii hirmus haiged, et tahaks ainult voodis vedeleda. Ega jah, vaat, kui üks kehaosakene ei funktsioneeri, peavad kõik ülejäänud kolm korda rohkem vaeva nägema, et seda kompenseerida - ja kuna nemad pole sellise korraga harjunud, siis ongi... Oeh, eile õhtul koju jõudes olin ma kohe nii omadega läbi, et oleks nagu teerulli alla jäänud. Nii ma siis vedelesingi voodis ja vaatasin poole silmaga arvutist Eurovisiooni. Kuna ma aga nii väsinud olin, siis ega ma ühtegi asjakohast või tarka kommentaari selle kohta öelda oska... Norra ja Leedu laulud üllatasid mind positiivselt ja see, et esimesed 5, kes poolfinaali valiti, olid kõik mingid paduslaavi maad, ajas närvi. Mõned laulud magasin üldse maha ja ongi kõik, mis ma selle kohta öelda oskan. Eks ma homset finaali vaata tähelepanelikumalt.

Muidu Helsingis oli tore - üritus oli vahva ja huvitav, ma sain väga palju targemaks, lisaks sain ma hommikul kaks tundi ja pärastlõunal kaks tundi veeta raamatupoes. Ühesainsas - Akateeminenis loomulikult. Oi, mulle meeldib nii, kui mul raamatupoes aega on. Siis ma jõuan ära vaadata kõik uued asjad, kõik osakonnad, vaadata välja, mis mind huvitaks, siis lugeda silmajäänud raamatutest paar lõiku ära, et näha, kas on ka hästi kirjutatud ja kas mulle võiks meeldida, siis minna uuele tiirule ja vaadata, mis raamatud pärast teistkordset läbikammimist veel ikka meeles on ja siis lõpuks langetada mingi mõistlik otsus selle kohta, mida osta. Mõistlik sellepärast, et ega ma ju kogu raamatupoodi ära saa osta. Eile näiteks käisin esimesed kaks tundi seal ringi ja jõudsin ainult kahele alumisele korrusele tiiru peale teha. Siis läksin vahepeal sinna üritusele, sealt naastes käisin läbi kolmanda korruse, siis pöördusin alumiste korruste juurde tagasi, võtsin süle raamatuid täis, istusin tugitooli maha ja hakkasin neid ükshaaval hoolikamalt vaatama. Noh... ja siis lõpuks, olles seal kokku veenud kolm tundi ja viiskümmend minutit, ostsin ma kolm raamatut ära. Päris rahul olin endaga ka :D

Nii et tegelikult oli väga tore päev, mis siis, et iga järgmine distants, mis mul jala astuda tuli, tundus ületamatult pikk. Tegelikult olid need maad muidugi naeruväärselt lühikesed - kodust sadamasse; sadamast raamatupoodi; raamatupoest Scandic hotelli ja siis täpselt samamoodi tagasi ka. Aga noh, polnud ju kolm nädalat rohkem korraga kõndinud kui 200 meetrit. Seda silmas pidades on isegi suurepärane, et ma täna endiselt veel liigutada suutsin :D

Aga olgu, käesolev postitus sai kirjutatud pelgalt seepärast, et ma tõepoolest ei VIITSINUD enne tõlkima hakata - täna peab eilse päeva ka tasa tegema ju... Aga nüüd on mul vist ametlikud vabandused otsas...