Noh

Selline tunne on, et midagi tarka öelda ei ole, aga kui ma siia aeg-ajalt midagi asjalikku ei kirjuta, kaob üleüldse igasugune tahtmine ära.

Noh, põhimõtteliselt... Ma olen viimased paar päeva pühendanud hambaarstil käimisele. Sellepärast ma ju Tallinnasse ka tulin, aga siis kui kolmapäeval üks kord käidud sai, hakkas mul järgmine päev üks teine hammas niimoodi valutama, et ma iga kolme-nelja tunni takka öösel üles ärkasin ja ibuprofeeni kugistasin. Nii saigi neljapäeva hommikul uuesti doktorile helistatud. Ma igatahes olen oma uue hambaarstiga väga rahul, pole sihukest kindlate kätega ja lustakat ning naljatavat-suhtlemisaldist hambaarsti olnudki veel - tavaliselt nad on sihuksed mornid ja kurjad ja vakka. Igatahes, ta siis võttis mu oma pilgeni täis graafikule vahele ja sai peaaegu mu hambavalust jagu... Ma ei ole veel nimelt päriselt kindel, kas PÄRISELT või ainult natukene, sest kui ma midagi kõvemini hammustama kipun, on ikka veel oht valusööstuks. Samas täna öösel sain ma juba normaalselt magada ja kuigi mul uni pool üheksa ära läks, otsustasin ma lihtsalt tahtejõuga edasi magada, et seda võimalust hambavaluta rahus tududa ikka maksimaalselt ära kasutada. Väga kaua ikka ei saanud, koridoris hakkas mingi tramburai... No see selleks... Järgmine nädal tuleb igatahes uuesti hambaarstile minna. Aga selle hambaarsti juures pole üldse nii jube käia kui tavaliselt, nii et see isegi ei häiri mind enam väga. Või hakkan ma lihtsalt suureks saama???

Siis sain kokku oma juhendajaga, proovisime temaga eile õhtul ära selle taimetoidurestorani, mis Narva maanteele nüüd tehtud on. Täitsa uskumatu värk, selles mõttes, et igal pool reklaamiti seda kui hullult odavat kohta jne, aga mina arvasin ikka, et kui seal hinnad kaalu järgi tõesti hästi on, siis lõppkokkuvõttes tuleb hind ikka tavaline (st suht kopsakas), sest taimetoitu tuleb ikka palju rohkem endale täiskõhutunde saavutamiseks sisse ajada kui liha. Võtsin ma siis endale mingi tofukotleti ja kulbitäie hautatud juurvilju, Christine'iga kahepeale kausikese trühvleid ka... Ja kuigi see nägi taldrikul nii niru ja väike välja (ma ei tahtnud sellele serveerijale öelda, et pangu juurde, ja leppisin nii väikese portsuga nimme oma talje ja suvehooaja peale mõeldes), oli mul lõpptulemusena täitsa tegu selle kõige ärasöömisega... Christine pidi ka peaaegu pool oma kõrvitsasufleest ja oatortillast järele jätma, sest kõht sai täis... Noh, ja sihukese kõva kõhutäie sai 34 krooni eest. Pole paha. Nii et kui ma enne selle restorani koha pealt suti skeptiline olin, siis nüüd võin soovitada küll ja eks ma lähe sinna ilmselt ise ka mõnikord tagasi. Nii hea, kodule lähedal ju. See ka tema valiku kriteeriumiks sai, sest kuigi mu käimisvõime areneb iga päevaga, on see siiski piiritletud mõnesaja meetriga. Iga järgnev sada meetrit pikendaks ilmselt mu teekonda poole tunni võrra :D

Muidugi, tuleb mainida, et kuna ma hambavalu tõttu endale mitu päeva kõvasti ibuprofeeni manustasin, siis toimis see lisaks hammastele ka jala puhul, nii et võib-olla sellest tulenevalt märkasin ma eriti eile kõva arenguhüpet taas kõndimaõppimisel... Noh, eks me näe.

[Aga see pole aus, et kõik kohad üleüldse korraga valutama peavad nagu vanal inimesel... NII vana ma ka ei ole :-@]

Igatahes, see on ka kõik. Terve eilse õhtu käis mulle pinda mingi seltskond, kes koridoris pidu pani - sihukest pidu pole siin viiendal terve selle aasta jooksul olnudki. Siis sain teada, et me ühika koristaja on lahti lastud, sest raha tahetakse kokku hoida. Igavene jama, ta oli hästi tore ja koristas ka väga põhjalikult, nüüd on juba hull laga, kuigi paar korda nädalas pidavat hakkama käima mingi koristusbrigaad... Tere-tore.

Raamatukokku raamatuid tagastama ikka ei jõudnud ja kohe varsti lähen Pärnusse tagasi, nii et see nädal ei jõua ka. Oh jah, kui õudne. Aga mitu tükki lugesin läbi küll. Vaieldamatult oli kõige kaasahaaravam superhea Naguib Mahfouzi "The Beginning and the End", mille 420 lk ma lihtsalt ühe jutiga alla kugistasin, ja siis eile õhtul tegin üks-null ühe jaapanlase ruumiesteetilisele raamatule "Varjude ülistus". Väga produktiivsed paar päeva ühesõnaga... Ainult tõlkimine jäi unarusse, sestap tuleb mul nüüd täna kolme päeva kvoot täita, st 33 lk ära tõlkida... 8 tegin hommikul, 10 võiks bussis hea õnne korral valmis saada ja siis jääbki õhtuks veel natukene...

OK, aga märk on maha jäetud, ma lähen nüüd Pärnusse sõiduks valmistuma...