Täna hommikul hambaarstile minnes tekkis mul kohe võistlusmoment ja tõeline hasart. Minust kahekümne meetri jagu eespool kõndis nimelt üks muldvana papi, mõlemas käes kepp ja jalad rangis kui džokil... Kõndis teine samas suunas ja näiliselt suhteliselt sama tempoga kui mina. Aga kui mina hambaarsti majani jõudsin, olin ma temast viis meetrit ette jõudnud! Alles nädal aega tagasi kõbistasid kõik penskarid minust mööda. Ega ma sellegipoolest muidugi lähiajal maratoni jooksma ei hakka ja mu liikumistempo on selline, et endale ajab ka naeru peale, rääkimata siis teistest tänaval asjatajatest. Ümber kvartali tiiru tegemise peale läks näiteks pisut rohkem kui pool tundi. Aga asi seegi...
kolmapäev, 6. mai 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar