Ninii... pagan, ma olin unustanud, et ma vihkan prantsuse klaviatuure. Aga muude asjadega olen ma praegu ilgelt rahul :P Elu on ilus.
Mul on juba kaks tait paeva selja taga ja nii palju toredat on ara tehtud. Kaisime kebabi soomas ja mu hajameelse ning karjuva hiina tadi juures, ronisime Jumalaema kiriku torni, sest ilm oli nii ilus ja jarjekorda uldse polnud, krookused ja nartsissid oitsevad igal pool, valjas on nii soe, et saab kaia lahtiste holmadega ja ilma kinnaste-sallita, koik on jalle nii armsalt viisakad umberringi ja hoiavad uksi lahti jne jne jne, linn lohnab nii hasti nagu alati, metroo sahiseb nagu alati, ahjaa, loomulikult kaisime juba esimesel ohtul Montmartre'il tinutamas ja vorreldes eelmise aastaga, kui mu emme umbes samal ajal siin oli ja kui vihma sadas, kulm oli ja seal uhtegi muusikut polnud, siis nuud olid koik tavalised moosekandid kohal, lisaks uhe Alaska keskkooli puhkpilliorkester, kes seal poole ooni mangisid. Nii nunnu. Ahjaa, ja Emilia elab pohimotteliselt Triumfikaare korval imepeenes naabruskonnas, nii et hommikul valja astudes esimene asi, mis silma hakkab, on Triumfikaar ise... Mmmm, ja eile ohtul sain ma lopuks kauase soovi teoks teha ja kaisime Comedie Francaise'is "Cyrano'd" vaatamas... See oli iseenesest paras seiklus, me laksime kull poolteist tundi varem viimase hetke piletite sappa, aga Pariis on ikka toesti saarane linn, kus teatrid ja muuseumid vaga moes on, nii et meil oli viimase hetkeni ponevust ja narveldamist, et kas me ikka saame need piletid voi mitte. Kuna aga plaan B-d meil ei eksisteerinud, polnud suurt valikut ja nii me siis seal passisimegi ja narveldasime. Lopuks oli nii, et oeldi, et uks viimane pilet ja ainult alla 28 aastasele on soodustus ka - muidu oli kallis-kallis, aga noorele annavad 12 euroga. Emilia siis kangelaslikult kaskis mul see votta, et ma nii kaua juba sellest etendusest ju padranud olin (eelmisest aastast saadik) ja veel peale moningast kahtlemist votsingi. Aga siis selgus kassatadi kavalus, ta nimelt nagi, et me vaga tahame minna, aga meie ees oli ka veel uks paar, kes tahtis kahte korvu piletit. Noh, aga kui mina selle uksiku pileti katte sain, siis too tadi kassast utles tasa, et tegelikult on tal uks pilet veel, et kui Emilia seda tahaks... No ja loomulikult tahtis... Me ei istunud kull korvu, aga saime etenduse ara naha ja ilusaid pilte teha ja Richelieu vanas palees ringi vaadata. Oi, ma olin ohtul eluga rahul. Ja siis jalutasime piki oist Champs-Elysee'd koju (ma ei hakka siin nende kriipsudega vaeva nagema, taiesti voimatud on prantsuse klaviatuurid niikuinii), ostsime kella uhe paiku oosel veel uhe sandwichi (ilgelt kaua oli moodas sellest ajast, kui ma viimati korralikku voileiba prantsuse moodi soin) ja ikka jalutasime ja latrasime ja nautisime sooja ood. Vot nii.
Ja mu Navigo tootab endiselt, Emilia laenas mulle oma muuseumipasse ja eile kaisime Pompidous naitusel, kohe-kohe hakkan samme arhitektuurimuuseumi poole seadma ja ohtul on plaanis eskalopp ja creme brulee ja ilmselt jalle uks teatriskaik... Elu on iiiiiiiilus....
Muidugi kooris toimuvate muudatuste tottu on mu meilboxis kole palju dramaatilisi kirju, aga isegi need ei suuda praegu mu roomu rikkuda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar