Oioioioioi, kui age. Ilm on nii ilus tana. Paikese kaes +22 kraadi, varjus +16 :P Loomulikult kaime me sellise asja peale ilma mantliteta ja ainult paikese kaes. Praegu tunnen, et suht palju on paikest saadud ka tana, nagu ohetab ja puha. Aga mida ma siis vahepeal teinud olen? Hmm... uuratus koguses asju. Arhitektuurimuuseumis kaisin naiteks uleeile - Emilia laenas mulle oma aastakaarti, aga siis selgus, et tema oma on ka umbes paar nadalat juba aegunud. Igavesti jama oli sellega siis, sest ma niikuinii polnud nii vaga tema nagu selle kaardi peal oleva pildi jargi, nii et mul oli tema kaardi pikendamisega igati nalja...
Aga siis kaisin ja soin ukspaev oma imehead Normandia eskaloppi ja kaisin vaatasin oma piibukohviku ule (nuud ma olen koik oma armastatuimad kohad labi kainud soogi-joogi mottes, ainult chili con carne tuleb veel kavva votta), lisaks kaisime teatris uhte Stefan Zweigi kirjutatud tukki vaatamas, mis oli kangesti lihtsalt audioraamatu moodi - ainult kahe naitlejaga ja pohimotteliselt nad lihtsalt istusid seal lava peal ilma liikumata ja lugesid uhe sihukse novellikese ette... Veider.
Ahjaa, Marie'ga kaisime mingi Soome disaineri ateljeemuuki vaatamas ja peol, Marie tundis teda, nii et siis oli sihukene veidravoitu erapeokene tolle juures ateljees - veidravoitu selleparast, et jube vahe rahvast, jube eksklusiivsed riided ja sihukene pidu, kus koik seisavad veinitopsikesega seina aares reas ja ajavad peent juttu. Uhhuu... ei ole mina sihukeste urituste fann.
Aga nojah, eile kaisime siis veel Emiliaga Malmaisoni lossi otsimas - uks neist vahestest Pariisi umbruse lossidest, mida ma siiani veel kulastanud polnud. Laksime ka niimoodi umbes, soitsime kuskile ja hakkasime sealt jala astuma... Marssisime tunnikese, leidsime eest taiesti huljatud lossi ja nii me siis olimegi pmst selle kaks ainukest kulastajat. Saime pilti teha, rahus ilusat restaureeritud mooblit uurida, valjas pargis piknikku pidada jne jne jne. Age oli. Ainult ohtuks vottis ikka uksjagu labi kull...
Tana oli ka nii ilus ilm, et tana sai ka jalad ummarguseks konnitud. Jalutasime nimelt Boulogne'i metsa, mis on esiteks tsipa kaugel ja teiseks uuratult suur. Kondisime neli tundi niisama ringi ja tegime pilte ja nautisime paikest, aga nuud on lallud natukene vasinud kull... Poolsurnult maabusime Belleville'i, soime hiinakat, kaisime urbanistika raamatupoes ja varsti on nuud plaanis minek Montmartre'ile ka, sest nii ilusat ilma lihtsalt tuleb maksimaalselt ara kasutada. Emilia sai oma arhitektiprouast patrooni kaest pudeli mingit ulikallist ja head veini ka selleks puhuks suisa... Nonda siis. Ahjaa ja ohtul tuleb veel La Defense'ilt labi astuda, sinna on mingi hullult age valgusinstallatsioon tehtud, me nagime seda eile paeval, aga tahaks kangesti ohtupimeduses ka filmile jaadvustada...
Siis leidsin ma siit endale puksid, mis isegi suht-koht parajad on mulle. Ma olen ikka ammu kurtnud, et siin on koik prantslased nii pikkade ja peenikeste jalgadega, et koik, mis mulle pihast umber mahub, on vahemalt kumme senti liiga pikk. Aga naed, joppas... Ma olen siiani imestusest keeletu.
Ja uldiselt - Pariisi lohnad ja haaled ja varvid on lihtsalt nii tuttavlikud, et see on jabur. Nii tore on :P Ja see jai ka jalle suhteliselt ruttu kae sisse, et punkti saamiseks tuleb shift nupp alla vajutada ja et pooled tahed on omavahel vahetuses siin klaviatuuril, nii et jarelikult on kompimismeelel ka nii mondagi siit sisse harjunud...
Ah, a mis ma patran. Jooksen metroosse. Varsti saame Emiliaga Montmartre'il kokku...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar