pühapäev, 8. märts 2009

Nublu

Mu peni on selline imeinimene. Ma küll ei tea, mõni leiaks, et me raudselt oleme ise segi. Aga tal on nii palju krutskeid sees, et ta on nagu mingi manipulaator-kloun.

Näiteks - kes seda enne näinud on, et kui ekstra koera pärast saab hommikul putru tehtud (juustuviineri-kaerahelbe) ja see talle taldrikusse pandud, siis ta pole seda nõus muidu sööma, kui sa seal viis minutit kõrval ei nämmuta. Kui ta lõpuks mõikab, et seal on tõesti viinerirattad sees, siis ta otsib sealt kaks tükki üles, aga nii, kui mina kõrval nämmutamise lõpetan, otsustab tema, et ta praegu rohkem ei taha. No kammoooooon, aga kui puder ära jahtub, siis ta raudselt ei taha enam üldse. Tuleb jälle mämmutama ja kamandama hakata... ja nii möödub hommik.

Siis veel - tema magab meil voodis. Sai päris kutsikana juba ära harjutatud ja nüüd ongi nii. Aga tema on voodis boss. Inimestel on lubatud külge keerata maksimaalselt kolm korda, ja parem oleks, et nende kolme korra vahele jääks umbes paar tundi vahet, et siis ta ei tunne end sellest nii häirituna. Aga kui sa end sagedamini liigutada julged, või kui kass ka sinu kääru sisse tudule tuleb, siis kostub selle peale masendunud ümatus ja edasi turnitakse juba jube pahasel ilmel üle sinu, et siis teise voodisse või tugitooli minna. Mõneks ajaks. Seal käib talle raudselt ka miski närvidele, nii et eks ta tule mõne aja pärast tagasi, aga siis hakkab see kolme keeramise lugemine uuesti pihta. Noh - ja ega ta selles mõttes ei istu pähe, et ma keeran külge ikka, aga kuna lihtsalt äge on, kui ta kaisus magab, siis saab natukene vähem sibeletud küll, et ta ära ei läheks. Ahjaa, aga samas, kui sa keerad niimoodi, et sellest võib välja lugeda ärkvelolekut, siis on tema kraps püsti ja keerab oma kõhu ülespoole, et süga...

Ja tema sõnakuulamine on ka selline tõeline läbimõeldud süsteem. Kui mina käsin tal enda juurde tulla vms, siis ta teab täpselt, mis vahemaast alates ta ei pruugi seda teha, sest ta jõuab mul eest ära ka siis, kui ma lõpuks lootuse kannatanuna ja instrueerimistujus peaksin teda kinni püüdma asuma. Muidugi, kui mul nänn käes on, siis pole küsimustki, ikka tuleb, eks. Ema käsu peale on ta palju suurema tõenäosusega kõps kohal. Aga kui mina ta lahti lasen ja ütlen, et vaata, et sa ära ei jookse, siis teeb ta seda ka palju väiksema tõenäosusega, kui ema juurest, sest ta on selgeks saanud, et ma jõuan talle järgi ja siis on suurt peapesu ja õnnetust oodata - enamasti näiteks alatakse ringiga uuesti peale ja kuna ta jälestab õues olemist, siis on see tema jaoks õudus. Nii et ta väga ei pane putku... kuigi samas, avanevaid tõeliselt häid juhuseid kasutab ta ikka...

Jalutamaminek on väga riskantne asi. Ta on nimelt linnas olles õues nõus minema ainult kas a) pissirajale või b) autosse, kõik muud suunad ajavad ta täiesti pöördesse, ta ajab neli jalga vastu maad, kui me tal kaelarihma üle pea ära sikutame, ja siis on kodupoole putku panek. Tavaliselt on kindlasti kuskil mõned jotad vahtimas, kuidas koer ees sibab ja mina suure kisaga järel sprindin... Toas sees või maal või metsas on ta täielik türann ja kõva mutt, selles mõttes, et seal ei heiduta teda miski, AGA mina ei tea, mis teda õues nii väga hirmutab... Ta on mõnikord nõus jalutama. Mõnikord mitte. Kui ta on minuga mitu päeva üksi kodus olnud, siis ta jalutab küll, sest ta teab, et tal pole kuskilt abi loota :D Aga üldjoontes on see ikka üks sihukene kahtlane värk, see temaga väljaminek. Tasub alati jooksuriided selga panna. Pissitamisega on ka nii, et ta oskab meil käsu peale pissida ka, sest siis ta teab, et siis saab eriti ruttu tuppa tagasi.

Üldjoontes, vot sihukene neljajalgne diktaator on meil. Ja ossa, kus ta veel oskab solvunut mängida, kui keegi pisemale (st talle) liiga teeb. Ta küll üldiselt ei näe end pisemana, hoopis tähtsamana, aga mõnikor on soodus inimeste südametunnistusele ka nii mängida, eks. Jajaa, ja siis ta veel on meil kassikordnik, sest kui meie ei näe mõnda kassi sooritatud krutskit, siis tema kindlasti näeb ja tõttab jooksusammul karistama... Ikka koera jalas on meie majas püksid, pole mingit kahtlustki...

Kuidas küll üleüldse mõni inimene saab arvata, et koerad ei mõtle või et nad on kõik ühesugused loomad, ah?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar