Nojah, kohe on selge, mis saab siis, kui tulla suveriietega soojalt maalt külma lumisesse põhjamaisesse riiki. Nina on umbes, pea on umbes, kurk käriseb ja neelama ei mahu. Pähh. Aga olgu pääle, vähemalt lume sain ära nähtud! Selle nimel olen ma valmis isegi lörisema. Küll homme hommikul nohurohtugi ostetud saab, siis on elu jälle lill üsna ruttu. Loodetavasti. Kohver on igatahes juba valmis - mõned riided, liitrite kaupa siidrit, kilode viisi shokolaadi ja nätsu ning igasuguseid kosmeetilisi vahendeid täis ja puha. Seljakott on raamatutest pungil ja... ongi kogu moos :D Mul on see omadus käia igal reisil ühesuguse pagasiga, ükskõik kui kaua see reis siis ka ei kesta. No ja nii ongi. Igatahes, homme kell 15.15 jätan jälle Eesti tolmu selja taha. Oih, kuidas ei viitsi praegu!
POSTSCRIPTUM: eestlasele igiomase kadeduseussiga olin ma aga lõppeks päris rõõmus, sest Triinul jäigi lumi eestis nägemata, mina sain vähemalt selle ära näha ja selle nimel võin ma paar päevakest igasuguseid umbes kanaleid kannatada kah!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar