Mis edasi saab?

Istun siin Jibacoas oma hotelli terrassil, kuulan järjekorset überhead sekstetti ja joon valget veini. Väljas on umbes 25 kraadi sooja, mis siis, et kell on juba pool üheksa ja väljas on juba mitu tundi kottpime. Siin kustutatakse päike nimelt punkt kell 6 ära ja ta tõuseb uuesti tiba kuus läbi hommikul, nii et vahepeal on kaksteist tundi täiesti piiiiime. Sääsed ka ründavad pimeduse saabudes massiliselt, mul on NII hea meel, et ma oma DEETi kaasa võtsin. Praegu nad ainult nuusutavad mind ja pööravad siis naaberlaudade poole. See mürk on küll nii kange, et ega see ilmselt inimeselegi eriti head tee, aga ilma selleta hammustatakse mind viie minuti jooksul viisteist korda. Proovisin järele. Ja sellistes tingimustest võtan mürgi...

Homme hommikul lähen Havannasse tagasi. Või siis mitte hommikul, ei teagi veel täpselt... Too tüüp, kes pidi mu transfeeri korraldama, teatas mulle lennuväljal, et see on kell 14.00. Ometi olin ma talle korduvalt kirjutanud ja mitmeid kordi öelnud, et see peab olema kell 9.30 hommikul, sest mul on kell 11.00 juba vaja Havannas olla. Tema ütles iga kord rõõmsalt, et ahaa, OK, pole probleemi. Noja täna saatsin talle sõnumi, et kas ta ikka muutis selle siis ümber. Vaikus. Saatsin teise sõnumi. Selle peale tuli vastus, et ma ütlen hiljem, ma ei tea veel... Väga usaldusväärne, juppii! Tea, millal ta siis mõtleb öelda, keset ööd ta vaevalt et midagi kinnitatud saab.

Tegelikult ei oleks mul muidugi midagi selle vastu ka, kui ma saaksin veel pärastlõunani siin olla. Ma saan ju sinna kooli helistada ja teatada, et tulen hiljem, aga see tähendaks, et ma saaksin siin veel süüa ja hommikupoolikul ikkagi natuke mere ääres käia. Snorgeldamine on end küll juba ammendanud, mul on kala- ja korallipilte terve triljon ja kuigi merealune maailm on hüpnotiseeriv, hakkab see juba tavaliseks muutuma. Selg on mul ka päris palju päikest saanud, nii et vahelduseks peaks mõnda muud asendit ka proovima kui vee peal kõhuli hõljumine. Aga see-eest proovisin ma alles täna üht muud all-inclusive paketi hinna sees olevat lõbustust - pärastlõunal võtsin nimelt kajaki ja käisin sellega paar tunnikest sõitmas. Nii tore oli ja selline paras trenn ka, et ma tahaks tegelikult küll hommikupoolikul veel korral sellega merel ära käia, enne kui uuesti Havanna poole sõidan. Kasutaks veel võimalust maksimaalselt ära ja nii. Aga teisalt muidugi mu arvamus sellest Sergiost kukkus kohe kolinal. Ma PÕHIMÕTTELISELT ei pea seda kuigi professionaalseks, et sellised asjad nagu transfeeri kellaaeg lihtsalt ära unustatakse... Aga kui mul oleks olnud vaja lennuki peale minna???

Kas ma juba ütlesin, et ma olen nüüd oma elus kahte sigarit maitsnud ja need olid täitsa head kohe! Esimest proovisime kambaga Havannas. Dylan tellis endale kohvikus joogi kõrvale ka sigari ja me siis kõik popsutasime seda kordamööda, sellist jurakat ikka annab suitsetada. Tema tellitud sigar oli Cohiba, see vist on üks lahjemaid, kui ma olen õigesti aru saanud. Tuleb välja, et sigarisuitsu ei tõmmata kopsu, seda hoitakse lihtsalt tiba suus ja siis puhutakse toss välja! Ja niimoodi oli see päris hea kohe... Köhima ei aja, pähe otseselt ei hakka, aga maitse on hea! Teist sigarit proovisime seal Vinalese orus, kus suurem osa Kuuba sigaritest toodetaksegi. Käisime ühes tubakakasvataja talus ja seal peremees andis huvitatutele omakeeratud sigarit  proovida. See oli ka mõnus, sellise hea järelmaitsega. Ei, ma ei tekita endale uut sõltuvust, aga ma olen täitsa üllatunud kohe. Kui keegi mu kõrval sigarit suitsetab, siis ei suuda ma seda haisu kuidagi välja kannatada, see ikka tõesti kohe haiseb. Aga ise proovides oli see peletis täitsa hea...

Muidu paistab, et maailm on puhta hulluks läinud. Nädal tagasi sain ma Trinidadi hotellis kreepsu, kui telekas pasundas, et 100-140 inimest lasti Pariisis lihtsalt maha. Siis tehti Air France'i lendudele pommiähvardusi, nüüd on Brüsselis üldhäire ja Luksemburgis on olnud vähemalt neli pommiähvardust, neist üks Euroopa Kohtule ja üks kesklinna hotellile. Millisel ajal ma küll kodust ära tulin. Loodetavasti on ikka pärast, kuhu tagasi ka minna! Ja ma olen kõigest 2 nädalat ära olnud. Mis kõik siis veel järgmise kolme nädala jooksul juhtuda võib???

Kui aga nüüd musta maailma juurest sumedasse suveöösse tagasi pöörduda, siis tegelikult olen ma natuke kurb mere äärest äramineku üle. Ma olen need päevad kõvasti sportinud, aga söönud peamiselt krevette ja puuvilja (ja kokteile), nii et peegel näitab, et kaal kukub mühinal ja silmnähtavaid käelihaseid on juba täitsa mitu tükki. Elu on ikka imeline, kui võib päevade viisi kella vaatamata lihtsalt paksu valge emanda kombel rannas ilutseda ja öelda, et tahan snorgeldamismaski, tahan lestasid, tahan kajakki, tahan kokteili... Havannas tuleb tööle hakata, igapäevased keele- ja tantsutunnid ootavad. Ehkki need on ka kindlasti ägedad. Juba teisipäeval saame Emiliaga kokku ja siis saab nende pundiga õhtuti väljas vastomandatud tantsuoskusi ka praktiseerida. Selle üle on mul tegelikult ka hea meel. Noja Havanna värvidest ja autodest ja inimestest ei teinud ma teistega koos olles ka vist ühtegi pilti, polnud nagu sellist hetke, nii et ma tegelikult lähen hea meelega omapäi vanalinna hulkuma ja pildistama. Ainult et praegune mereäärne mõnu tundub ka niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea ja linnaelu paistab kuidagi nii ettekujutamatult kauge, et ma veel PÄRISELT ei usu, et mulle seal ka meeldib. Mõistus on üks naljakas asi. Sellest ma üldse ei räägi, et Luxis pidavat lund sadama. LUND! Ma saan järsku väga hästi aru, miks ükski aafriklane sellele sõnale usutavalt ei reageeri. Isegi mina ei kujuta praegu ette, kuidas tunduvad külm ilm ja taevast langevad kristallid...

Tjah. Aga tuduaeg on nüüd. Kell on üheksa, aga mina olen suurest veesportimisest surmväsinud. Poen põhku ära. Kohver on mul juba pakitud, nii et eks ma siis hommikul üles ärgates vaatan, mis otsus mulle sõnumeeritud on - kas saan veel pool päeva mere ääres olla või sõidan juba 9.30 pealinna poole minema... Järgmised uudised millalgi juba Havannast (seal ei pruugi mul ainult netiga väga hästi olla, ilmselt pean hakkama ka kohalike moodi suurtes hotellides wifit püüdma).

Olge mõnusad!

M.