Vanadest asjadest

Kuidagi olen viimasel ajal sattunud igasuguseid vanu tuntud asju üle vaatama ja üle lugema. Näiteks vaatasime koos Nairaga uuesti ära filmi "Frida" - ma olen seda esimesest Mehhikos käigust saadik vähemalt kümme korda näinud, aga no see meeldib mulle ikka täiega, vaata või kohe uuesti! Enne ei arvanud ma Frida Kahlost (ja tema töödest) suurt midagi, aga see film paneb kõik väga haaravasse konteksti ning Kahlo hakkas mulle kohe päris meeldima. Tahaks millalgi Mexico Citys suisa tema majamuuseumisse jõuda. Ükskord! Selle filmi boonuseks on, muide, imeline soundtrack ja Salma Hayek sobib sellesse rolli ka täiesti fantastiliselt. Aga jah, veel vaatasime ära Maupassant'i romaani järgi tehtud filmi "Bel ami". See oli ka üsna äge, kuigi jäi raamatule kõvasti alla (ma täiesti armastasin seda raamatut!). Filmi miinuseks oli muu hulgas see, et peaosa mängis too altkulmu piiluv blond vampiiripoiss, kelle pärast pool maailma alles hiljuti arust ära oli. Ta ei meeldi mulle. Ta on nii kurja olemisega ja sünge. Kuidas tal pea valutama ei hakka sellisest altkulmu põrnitsemisest ja lõua krampis hoidmisest?

Okei, siis lugesin uuesti läbi Salingeri raamatu "Kuristik rukkis". Mul tekkis lihtsalt ühel õhtul huvi teada saada, mida ma sellest nüüd arvaksin. Koolis pidasin ma seda täiesti mõttetuks teoseks - ma ei olnud selle vastu, see jättis mu lihtsalt igas mõttes külmaks. Kui ma veel keskkoolis käisin, käis meil isegi üks Ameerika professor Salingerist ja Ameerika kirjandusest loengut pidamas. Tema oli sellest raamatust täiesti vaimustuses ja luges meile sellest vist vähemalt kaks loengut, aga mina ei saanud üldse aru, miks see kõiki nii morjendab - see Holden käitus minu meelest lihtsalt nii kaootiliselt ja seosetult (ja "Don Quijote" ainsaks mõistlikuks tegelaseks oli Sancho Panza eesel). Nüüd tahtsingi uuesti üle lugeda ja kontrollida, kas asi oli selles, et ma olin toona noor ja loll, või ei ole see lihtsalt minu maitse. Saingi uudishimu rahuldatud - ma võin nüüd ausalt öelda, et ei arva raamatust "Kuristik rukkis" siiani suurt midagi :). Lugesin ta paari õhtuga läbi, nõustusin mõne tabava mõtteteraga, ei arvanud enam, et Holden käitub seosetult ja kaootiliselt, aga mingit superelamust ei pakkunud see mulle ikka veel. Mine võta kinni, miks nii... Igatahes järgmiseks kavatsen ette võtta Kazantzakise. Tema "Kreeklane Zorbas" avaldas mulle küll keskkoolis väga-väga muljet. Ma kirjutasin Zorbase fenomenist isegi aastatöö, aga mälu on üks imelik asi - tahab teine mõnikord turgutamist saada. Mõtlesingi teist nüüd siis turgutada. Lisaks on päris huvitav asju originaalkeeles lugeda - koolis lugesime ju siiski tõlkeid. Hmm... ja tegelikult oleks päris huvitav nüüd need tõlked ka üle lugeda. Oskan ehk teise pilguga vaadata. Enivei, memuaaride huvides olgu ära öeldud, et tegelikult tahaksin ma lugeda ka raamatut "Igavuse filosoofia", aga see pole eesti keeles veel ilmunud ja filosoofiaga ei viitsi ma väga võõras keeles hambaid murda. Huvitav, millal see "varsti" on? Siis tahaksin veel teada, millal ilmub Hargla uus Melchior. Ja lõppeks ootan juba järgmist nädalat, sest siis ilmub Jeffrey Sigeri uus Kreeka-teemaline krimka. Sattusin tema esimeste raamatute peale taas mingis lennujaamas ning need osutusid pikal lennul suurepäraseks kergeks ajaviiteks. Sellest piisas, et orki lennata ja seal ma siis nüüd olengi. 

Tjah. Siis tekkis mul veel ületamatu tahtmine ooperisse minna. Kohe nii väga, et kaalun tõsiselt reedel Pariisi sõitmist. Kui autoga minna, siis saaks ühe otsa 25 euriga. Kui reedel pärast tööd minna (üks tüüp läheb just õigel ajal), siis jõuaksin kakrass "Sevilla habemeajaja" etendusele. Millegipärast toimub see küll Bastille's, ma oleksin eelistanud Garnier' paleed, aga no see on iseenesest muidugi juuksekarva lõhki ajamine :). Laupäeval võiks ju siis tossusid otsida, jalutada/nostalgitseda ja õhtul Montmartre'ile minna ning pühapäeva pärastlõunal saaks autoga tagasi. Kõlab hästi, ah? Hostelis oli isegi kohti ja puha, aga ma pole veel ikka päris ära otsustanud. Võtsin endale homseni mõtlemisaega - äkki peaksin hoopis mõnikord paar päeva vabaks võtma ja kauemaks sõitma? Samas tahtsin niikuinii Pariisis kaks korda käia ja kuna suvel on see linn üsna ebameeldiv koht, siis võiks ju nüüd ühe korra ära käia ja teise, pikema korra näiteks septembrisse jätta. Hmm... Minna või mitte minna, see on küsimus? 

Vanade asjade kokkuvõtteks veel nii palju, et Naira külaskäigust ei hakka ma vist pikemalt kirjutama :). Mulle tundub, et see oli nii ammu - ja lisaks oli see nii sündmusterohke, et ma ei viitsi hakata oma pikka mustandit läbi vaatama redigeerima. Jäägu siis nii, et sellest intensiivsest nädalavahetusest ajalugu vaikib. Mõned pildid jõudsin küll juba netti tõmmata, nii et jäägu need siis seda nädalavahetust kajastama: 

Nonii, nüüd küll tänaseks aitab. Ma pean nüüd välja mõtlema, mida head süüa teha, kui mul on terve lillkapsas ja terve brokoli, aga midagi muud nendega kokkusobivat ei ole... 

Hmm.

Hmm.

Hmm.

Homseni!

M.