Ja sellest, kuidas me Brüsselis parlamendis käisime

Brüsselis käik oli tegelikult üsna sujuv ja pisut isegi sündmustevaene. Ainus närviajav asi kogu päeva juures oli see, et minu pilet oli ühe Portugali tädi käes (ta on kõige vanem praktikant siin) ja too ehtsa lõunamaalasena jäi igale poole kogu aeg hiljaks. Pilet oli tema käes sellel põhjusel, et paistab, et kui kahe- või kolmekaupa pileteid osta ja koos rongi peale minna, siis on pilet palju odavam kui üksinda osta. Ja siis me ostsime kõik kolmekaupa piletid. Aga kõik kolm piletit löödi klambriga kokku ja rongi peale pidime ka koos minema. Nuvat... Juba hommikul siin Luxis närvitsesin, kui rongi väljasõiduni ainult minut aega jäänud oli, aga tagasi tulles saime kohe mitmekesti pabistada, sest leppisime kokku, et kohtume kell 18.35 parlamendi ees, aga kui teda 18.48 ikka veel ei olnud ja 18.51 rong väljuma pidi, siis oli paanika küll. Õnneks on peatus Bruxelles-Luxembourg täpselt parlamendi ees, nii et me kimasime siis perroonile ja ka täpselt vahetult enne rongi väljumist jõudis ta meile järgi. Ma ei tea, kust tema siis tuli, sest üleval me teda ei näinud, aga noh... Ta muidugi vabandas ette-taha, et ta kaotas ajataju ja nii, aga no kurat, kui sa tead, et sinu käes on mitme inimese vajalikud paberid, siis ometi võiks ju natuke vastutustunnet üles näidata, ah? 

OK, aga kui Brüsselisse jõudsime, siis vaatasime natukene seal parlamendi hoonetes ringi, kuulasime mitu presentatsiooni ära ning käisime siis parlamendi erikomisjonide tööd vaatamas. Me olime kõik erinevatesse komisjonidesse laiali jagatud, mina sattusin õnnekombel välisasjade komisjoni, mis mu meelest ka kõige põnevam oli. Ojuland oli tublisti jälle kohal ja puha... Ja Kelamit ma ei näinud, aga ta olla ka hääletamise ajaks vahvalt portfelliga vehkides sisse marssinud. Igatahes, vaatasime kolm tundi komisjoni koosolekut ja oligi kõik. Istusime jälle rongi peale ning vurasime tagasi. Asja juures oli tore see, et rongis oli aega teiste praktikantidega ka lähemalt tutvust teha. Küll me siis lobisesime terve selle aja, kolm tundi läks hästi ruttu! Ja ma pean mainima, et teised olid ikka hirmus hädas - küll oli neil liiga palju tööd ja see hädasti ja teine valesti. Mu meelest meil Eesti üksuses on ikka hirmus tore kõige nende juttudega võrreldes. Tõsimeeli, ma olen sellest praktikast ikka siiamaani hüpersuures sillas. 

Ahjaa, Brüsseli kohta veel nii palju, et need parlamendi hooned olid linnas säärase koha peal, kuhu mina veel kunagi sattunud polnud. Ma parlamendi raamatupoes ühe kaardi pealt üllatusega avastasin, et see kompleks on ju täitsa Brüsseli pargi lähedal. Selle avastuse peale tahtsin jalutama minna, et vaadata, kas ma ikka kõigest õigesti aru sain, aga parlamendi ees oli tõeline põrgu lahti. Mingid väidetavalt raudteelased korraldasid seal suurt protesti, igavene lärm ja hoiatusraketid ja paugutajad ja meeletu hulk politseinikke oli seal parlamendi ees, nii et kuigi ma pistsin nina korraks majast välja, läksin ma sellesse hiigelkookonisse üsna ruttu peitu tagasi. Seal tossu ja paukude sees oli päris halb, aga parlamendihoone oli nagu suur kookon - sinna ei kostnud mitte midagi ära... Nõnda ma linna ei jõudnudki. Sellest johtuvalt tekkis mul ka mõte, et peaks ükspäev ikka veel ise ka Brüsselis käima. Ma kangesti tahan Horta muuseumi minna ja seal linnamuuseumis võiks ka ära käia, pissiva tüdruku üles otsida jne jne jne. Kui hommikul minna ja õhtul tagasi tulla, saab edasi-tagasi pileti ka üsna normaalse hinnaga... Võib-olla sisustan siis Brüsseliga ühe neist järgmise nädalavahetuse neljast vabast päevast. 

Aga nüüd siis piltide juurde: 

Euroopa Parlament Brüsselis. Peahoone.

Hull jalakäijate sild ühendab parlamendi eri hooneid

Need mehed katsid lauda. Päris joonlauaga ei mõõtnud, aga kohe ikka kahe mehega keerasid ääri ja silusid volte. 

Nii äge!

Takkajärge ka veel grupipilt Strasbourg'ist. Need on siis kõik meie praegused praktikandid. Ilgelt palju, ah? Suveks tuleb poole väiksem grupp. Praegu on kuskil viiekümne ringis, suvel tuleb 24 või midagi nii...