Näide sellest, kuidas igapäevatoimetused lõpuks pähe hakkavad. [Näide pärineb paari nädala tagusest ajast, aga põhjustab vestluses osalenud osapooltele endiselt nalja].
Tuleme tööpäeva lõpus trepist alla. Mina olin rõõmus, sest sain sel päeval oma turvamärgile klõpsu ja ei pidanud seda enam paela otsas kaelas kandma. Teised räägivad, et kaelas on ju mugav. Mina vastu: "Mulle ei meeldi, mul on kukla peal hüüumärk ja paela kinnituskoht hõõrub seda!"
Vot nii siis. Varsti hakkan unes ka hüüu- ja küsimärke nägema, edasi järgmine samm on ilmselt grammatikareeglid. :-D.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar