Nagu te juba ilmselt aru olete saanud, elan mina sellises Luxi linnajaos, mille nimi on Bonnevoie ehk hea tee. Mina olen siin elanud juba kaks kuud ja elan ilmselt neli (!) veel, sest minule nimelt päris meeldib siin. On küll mitu miinust, näiteks kaubalennukid, mis täpselt üle mu maja lendavad (ja nendel hetkedel ei kuule isegi mängivat muusikat mitte. Samas lendavad need umbes kord tunnis ja pealegi harjub sellega üsna ära - nagu trammiteega) ja väga imelikud kujud, kes siin raudteejaama pool ringi liiguvad (parme ja igasuguseid imelikke jotasid on siin linnas kuidagi oluliselt rohkem, kui näiteks Pariisis). Aga rohkem justkui polegi miinuseid.
Plusse on seevastu päris mitmeid. Esiteks on jube hea kuskilt õhtuti koju jõuda. Raudteejaam on ainult kümneminutise jalutuskäigu kaugusel ja siinne (eriti nädalavahetuse) niru transport ei tekita mulle nõnda eriti peavalu. Teiseks on siin väga roheline ja rahulik. Mitte et kogu Luxis poleks roheline ja rahulik, aga noh, siin on ka. Ja kolmanda põhjuse, miks mulle siin meeldib, avastasin just nüüd. Me nimelt täna siiski jõusaali ei trüginud ja nõnda ma otsustasingi koju jõudes siis hoopis rattaga sõitma minna. Kuskil X kohas nähtud kaardi järgi oli mul meeles, et mu maja juurest mäest alla kimades peaks jõudma mingile pikale rattarajale. Kavatsesin järele proovida. Ja ma avastasingi selle, mida too naine, kes meile paar nädalat tagasi rattaekskursiooni tegi, nimetas Luxi kõige paremaks rattarajaks. See oli puhta sile (ma ei tea, kuhu nad kõik künkad olid pannud!), väga ilus (läks mitmel korral pikalt mööda Alzette'i jõe äärt), täiesti paksu metsa vahel, hea asfaldiga ning autodele keelatud. Sealt hargnesid mitmed metsarajad (matkajatele ilmselt, kuigi ma sõitsin ka prooviks tükk maad ühte rada mööda edasi - see läks lõpuks liiga liivaseks ja mäkke, kui enam ei jõudnud, pöörasin tagasi), oli pinke ja teadetetahvleid, ilusaid sillakesi jne jne jne. TÕELINE LEID, ma ütlen. Ma muidugi läksin täie teadmisega, et taevas on sünk ja must, nii et ma sain juba poolel teel sinna kena sahmaka vett kaela, aga ma tahtsin ju ometi näha, kuhu rada välja viib, seega tagasi ka ei pööranud. No ja rada viis läbi Itzigi nimelise külakese Hesperange'i... Hesperange'ist keerasin tagasi, sest siis hakkas ikka kohe tõeliselt sadama. Haa, koju jõudsin selleks ajaks, kui me majaomanik uutele inimestele maja tuli näitama. Mina olin porine, läbiligunenud ja lisaks oli mu parukas ka tuulest turris ja vihmast läbiligunenud... Rosanna küsis mu käest jahmunud pilgul, et kas minuga on ikka kõik korras. Ma pärast peeglisse vaadates tõdesin muidugi ise ka, et sellist metslast ta ilmselt oma potentsiaalsetele üürilistele näidata ei tahtnud, aga no nüüd pole midagi parata.
Igatahes, see rada viib teiselt poolt piki jõge Grundi välja - ja selle tee kohta too rattagiid ütleski, et see on Luxi parim rattarada, sest on tasane, rahulik ja ilus. Ei pea autodega võitlema ja muud säärast. Ja kujutate pilti, see hakkab sõna otseses mõttes 50m kaugusel mu koduuksest. Hmpf... Ainus põhjus, miks ma sinna seni polnud läinud, oli see, et mind hirmutas see, et pärast tuleb mul mööda mu väga mägist tänavat üles ka tulla... See on pisut karm. Nüüd tulin ka jala üles, ratas käekõrval. Aga see rada, mis siit alt hakkab... Oiiiiiiiiiii, kui äge. Ma hakkan seal nüüd tihti käima (ja teen kunagi pilti ka, seekord jätsin ma vihma ennustades kõik niiskust kartvad asjad koju)! Ja kokku sõitsin edasi-tagasi... hmm... nii umbes täpselt 2 tundi.
Niisiis, lühidalt. Bonnevoie miinused: lennukid, imelikud jorsid; Bonnevoie plussid: ilus rahulik ümbrus, transpordi mõttes hea asukoht ja otse maja alt hakkav tervisespordirada. Plussid võidavad.
OK, aga ma nüüd lähen teen kohvi.
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar