Vot, see Trier on küll üks väga tore linn!

Oh, nagu ma kartsingi, kella poole kümnese rongi peale ma ei jõudnud. Voodi oli selleks liiga mõnus ja soe. Vedasin end poole üheteistkümnese peale ja olin natuke üksteist läbi Trieris. Ja ossa, kus ma siis kõndisin. Sammumeetri väitel kõndisin ma kohe 11km maha - ja tegin 18154 sammu... Vot nõnna!!! Ahjaa, rongis istudes sain sõnumi. Emme küsib: "Kas ratast tahad?" Mina vastu, et ikka tahan, väga. No ja nüüd on nõnda, et emme toob mulle teisipäeval ratta Hollandist. IRW. Nagu mida veel enamat tahta, ah? Ma juba vahepeal kaalusin, et peaks mõne kasutatud ratta ostma siia paariks kuuks, aga nüüd tuleb ratas ise koju kätte veel... Ma juba tean, mis järgmistel nädalavahetustel teen - tuuritan ümbruskaudsetes külades!

No hästi, aga Trieri juurde... Käisin ära kõige olulisemas kohas Porta Nigras, mis on siis ainus säilinud roomaaegne linnavärav Trieris. Suur, võimas, mitmekordne ja üllatavalt avar: 

Siis suundusin peaväljakule... Tavaliselt ma ikka teen nii, et alustuseks mõtlen välja, kuhu ma kõige rohkem minna teen, siis ostan kaardi, topin selle kotti, juhuks kui ära eksin, ja siis lähen sinna, kuhu jalad viivad. Sedakorda oli mul ära näha Porta Nigra, peaväljak, katedraal ja roomaaegne sild... Kõik ülejäänu oli boonus. Aga siis, peaväljak: peaväljakul oli spargliturg (õigupoolest tavaline turg, aga enamike müüjate kõige paremini minev kaup oli värske spargel), mõned uhked kohvikud ja veinikiosk - noh, selline, kus said klaasikese veini võtta ja püstijala peal linnaelu jälgida seal. Nii naljakas oli, kell kaksteist päeval olid valajad tädid juba vääääääga heas tujus; kui keegi tellis mingi veini, kus pudelil ainult pära järgi oli, siis ega nad seda pära valanud - mõtle, lahja ja puha. Tegid aga uue pudeli lahti ja ise jõid pärad kõik ära. IRW. 

Nii, siis edasi võtsin suuna katedraali poole. Ma teadsin küll, et see peaks uhke olema, aga mitte miski polnud mind ette valmistanud sääraseks vägevuseks, mille otsa ma järsku sattusin. Jessuke, see ei mahtunud pildi pealegi tervenisti ära... Muide, Trieri piiskopid olid kunagi Saksa ühed vägevaimad tegelased ja see katedraal on teoorias Saksamaa vanim, lisaks hoitakse siin väidetavalt Jeesuse mantlit (seda, mis tal seljas oli, kui teda hukkamisele viidi). 

Ilgelt uhke orel

Ja ma pole veel näinud, et ristikäigu keskele surnuaed oleks tehtud! No siin ootasid ülestõusmist küll katedraaliga seotud kirikutegelased (paistis vähemalt nii), aga sellegipoolest oli see mõnevõrra ootamatu. 

Hmm, ja kui ma seal ka oma tund aega ringi olin vahtinud, otsustasin, et aeg on jõe äärde minna. Rooma sillas ma küll pettusin, tuleb tunnistada. Räägitakse, et jaa, kõige vanem kasutuses olev sild ja puha, aga... aga... aga tegelikult võis toestus küll roomaaegne olla, aga sild ise oli puhta uus ja kole seal peal. 

Tollimaja jõe ääres

Ja ülejäänu, nagu ütlesin, oli boonuseks: sattusin veel arvukatesse kirikutesse ja otsisin terme ka, aga nendeni ma ei jõudnudki... No pole hullu, mulle Trieris tõesti väga meeldis, ma kavatsen sinna kunagi tagasi minna. Millalgi päris suve poole. Võtaks ratta kaasa ja siis vaataks veel Trieris mõned asjad ära ning siis paneks mööda Moseli-äärset rattarada ajama... Termide asemel sattusin Pauluse kirikusse, mis oli ka väga äge (jaa, ajaloolistes kohtades lööb minus aeg-ajalt välja kunstiteadlane, te ülejäänud võite seda vabalt igavaks pidada, laske käia!): 

Postikana näoga, kas pole?

Siis leidsin ühe jube andekate lillepottide poe. Meil paar selle seeria potti juba kodus on, kusjuures. Cochemist ostetud kunagi. Aga siin olid need eriti kallid - 50 eurot üks pott... 

Nii, siis sattusin kogemata ühte Aafrika misjoni kirikusse... Ma otsisin ühte Balthasar Neumanni kirikut (seda ma lõppeks ei leidnudki) ja olin pealtvaates täiesti veendunud, et see ongi see - enam barokimaks ei saa üks kirik väljast võetuna minna... Aga tutkit. Seest oli hoopis säärane: 

Vahepeal tegin tänaval ka kõvasti pilti:

Nii äge, need katusekivid oleks nagu soomus...

Hea mõte kõrvarõngaste eksponeerimiseks! Seda võib koduski proovida...

Küll mulle meeldivad igasugused toredad sildid

Nii armas reklaam!

Terve üks tänav oli selliseid õlenukke täis riputatud

Jube hea mõte: seina sisse prügikastidele auk teha, siis need ei töllerda jalus

Selle torni mõttest ma ei saanudki aru...

See oli miskine töölispuu: erinevate erialade meistrite tööstseenikestega

Ja lõpuks sattusin vaimustusse peaväljaku kõrval asuvast kirikust: 

See tundus olema väga sügava tähendusega vitraaž, aga ma ülemisest otsast ei saanud päriselt aru, kust kõik see veri tuleb, ah? Alumine, see oli küll selge: 

Ja enfin: üks jesuiitide kirik ja kolleegium jäid ka ette. Mulle meeldivad jesuiitide kirikud, need on tavaliselt nii ilusad. See kuidagi jälle üllatas mind, aga noh... Ilus oli ikka. 

Megalahe uks!

Oh - ja just praegu tuli alt naaber mind ühele peole kutsuma - Euroopa komisjoni praktikandid korraldavad... Mul oli meelest läinud juba. See on kindlasti mõttetu läbu ja pilet on ka veel 9 EUR... aga samas, võib-olla peaks ikka natukenegi peoinimesemaks hakkama??? No ma veel mõtlen, nad lubasid tunni aja pärast minema hakata. Ma küll juba käisin duši all ära ja pühkisin näo ära ja olen koduriietes, pesumasingi käib... Jaa, Saksamaal on teadupärast igasugused tarbeasjad odavamad kui siin Luxis, nii et ma lõpuks tõin Trierist pesupulbrit ja veel üht-teist eluks ilmtingimata hädavajalikku, nii et mul on selline majapidamisõhtu... 

Eh. Muuseas, ma sõin Trieris peaaegu veel paremat kebabi kui see, mida Pariisis müüakse. Liha oli juuuuuube hea, kaste ka. Ainult et samas oli see kebab ka naljakas näide kultuurilisest integreerumisest - sakslaste meeleheaks oli sellele lisatud hapukapsast! No pisut võõras oli, aga ei, see oli tõesti üks ilma parimaid kebabe üldse. Nämm... Või noh, asi võis ka lihtsalt selles olla, et peale viietunnist kõndimist oli mul kere lihtsalt juba hele...

OK, aga aitab kah, niikuinii tuli igavesti lohe postitus. 

Ilusat laupäeva õhtut siis, 

M.