teisipäev, 26. aprill 2011

Paljudest asjadest, aga eriti Hollandist ja ratastest

Ohh, mul olid nii ägedad pühad! Nüüd siis kõigest järgemööda... 

Läksin neljapäeva hommikul poole kuuese rongi peale - täitsa nagu plaanitud. Kella üheteistkümneks olin juba Rotterdamis, saime Emiliaga kokku, jalutasime mööda linna ringi ja tegime tutvust kaasaegse arhitektuuriga. Tuleb välja, et suur osa Rotterdami pommitati viimatises ilmasõjas maatasa, nii et suur osa arhitektuuri on uus ja noh, laias laastus ka moche. Aga oli ka säravaid hetki. Kuna Emilial oli Rotterdamis õhtuni loeng, siis kui tema tundi läks, vaatasin mina linna peal ringi ja olin õhtuks surmväsinud. Siis läksime aga Delfti. Emilia õpib tehnikaülikoolis, mis tähendab, et tal on seal 80% õpilastest kutid - ja need kutid kokkasid ühika peal nagu hullud. Hirmus vahva oli, me pidasime Emilia sõprade seltsis mitu õhtusööki maha - rõdul päikeseloojangut nautides ja puha. 

OK, siis algselt oli plaanis lilli minna vaatama pühapäeval, aga ma kohe kuidagi ei kannatanud senini oodata - ja võtsime kohe reedeks kavva. Saime mulle laenuks ühe kuti ratta, kes ise Portugalis pühadeks kodus oli, ja andsime aga minna. Sellekohane postitus kandis paar päeva tagasi nime "mõrvarlik retk" :-D. Jajaa, uduäge oli, aga me olime puhta kapsad lõpuks õhtuks kogu sellest väntamisest. Need lillepõllud ja uimastav lõhn... Ja siis me eksisime ära - ja siis tahtsime Leidenisse rattaga sõita ja eksisime veel ära, siis tahtsime eriti maalilist teed mööda minna ja selgus, et see eeldab ka paadisõitu (rattaradade kaardil oli justkui sild, tegelikult tuli paadiga minna), nii et me väntasime aga tagasi... Jne jne jne. Oi, aga see oli imeilus päev. Ja ilmad olid seal ka sellised 26-kraadised. Puhta suvi, mis suvi. Mul on nüüd varrukad selga päevitunud ja põlvpüksid ka... Äge! Oi, ja loomulikult - püksid said mitmepäevasest pöörasest tiirutamisest kohe paaaaaaaaaalju parajamaks :-D. Selle vastu ei saa ühelgi naisterahval vastu suve midagi olla, eks! Ma nüüd loodan Luxis rattasõiduga jätkates seda siis ka hoida... 

Hästi laupäeval pidi Emilia töötama, nii et mina käisin üksi Haagis. Hakkasin Emiliaks (sain ta käest muuseumikaardi, millega enamik muuseume tasuta on) ja käisin pisut muuseumides ringi, tegin palju pilti ja olin kultuurne. Õhtul - õhtul oli suur pühadeõhtusöök ta sõpradega. Meid oli kaks kolumbialast, kaks portugallast, üks serblane, üks rumeenlane ja üks eestlane. Hmm... serblane tegi imekaunid munad, kolumbialased hakkisid salatid, Emilia tegi liiga mageda supi ja salati ning mina tegin liiga soolase Mehhiko pajaroa. Hmm... Menüü oli mitmekesine ja huvitav, õhtusöök oli vahva ja pärast jäi meil toidumägesid üle nii palju, et Emilia sööb neid vist siiani... 

Pühapäeval tahtis Emilia ka tööd teha, aga selle asemel läksime kõigepealt Delfti peale - ta näitas mulle seda übernunnut linnakest päris põhjalikult, siis käisime ta ülikoolilinnakus ja lõpuks mõtlesime, et teeme väikese rattatiiru ja pikniku ka. Mõeldud, tehtud. Ainult et väikeselt rattatiirult jõudsime ka poolsurnutena tagasi umbes pool üheksa õhtul. Oi, see oli karm! Ja jällegi niiiiiiiiiiiiiiiii ilus ja vahva! Me väntasime poldrite vahel ja kanalite ääres, tuulikuid leidsime üksjagu ja igasuguseid pudulojuseid (pühadejänes ka kargas ühes kohas mööda meist)... Milline lust ja lillepidu. Jalgrattatamise mõttes on Holland ikka vaieldamatult tegija. Luxemburgiga võrreldes on siin ikka väga halvad need lood, kuigi siin on ju ka jalgrattateed ja palju tähelepanelikumad juhid näiteks kui Eestis. Aga seal - neid olid jalgrattateede juures isegi eraldi sillad ehitatud ainult jalgratturitele! Nagu päriselt, sõiduteed polnud kuskil näha, oli ainult kergliiklustee ja sellel oli suuuuuuuuur ja kobe sild! Ja kõik need põhjalikud kaardid ja teede tähistused... Hmm, ma millalgi lähen Luxi infopunkti ja uurin, äkki neil on ka mõni hea kaart siinsete jalgrattateede kohta! Laupäeval on kavas volberdada, aga pühapäev on ju puhta plaanivaba praeguse seisuga. Pesu panin praegu pesema, tolmu võtsin ka ära ja prügikasti viisin välja... see tähendab, et majapidamistöödega on umbes järje peal :-D. Pisut rattatada oleks igati hea mõte. 

Esmaspäeval käisin veel Delftis ringi (tahtsin tingimata sinna uude kirikusse minna, mille pilet mul juba alles oli ja kuhu kuningapere liikmeid muudkui maetakse) - ja siis olid plaanid lahtised: kas minna Dordrechti ja vaadata paar tunnikest seal ringi või sõita Brüsselisse ja käia enne rongi peale tulekut paaris muuseumis. Noh, pärast seda, kui selgus, et Hollandi raudtee on igal pool vajalikes lõikudes remondis, kadusid kõik lisaplaanid - jäi ainult see, kuidas koju saada. Ja sellest kirjutasin ma juba öösel, ei ma hakka ennast kordama. 

Täna oli tööl jälle väga vahva, kuidagi tegus ja energiline oli olla, mis siis, et lõpuks sain magada alla viie tunni... Saaks nüüd midagi prantsuskeelset ka tõlkida, kasvõi mõne protokolli, oleks elu kohe nii lill, et ei oskaks enam midagi tahtagi. Hmm, muide, täna eksisin jälle rattaga Luxi peal ära! Aru ma ei saa, nii väike linn ju! Aga eksisin ära kohe kahes kohas: kõigepealt siinsamas koduses Bonnevoies ja pärast veel panin jälle sealt pargist valesti, kust eelmiselgi korral, sain ainult varem jaole. Ja peale Hollandi trenni polnud enam tööle jõudes higimull ka. Juhhuuu! Oi, ja poes on ka rattaga palju kergem käia - üks on mul siinsamas kodu lähedal, seal laod aga kotid lenksu külge ja veered nii mõnusalt allamäge! Oh, tänud sellele geeniusele, kes rattad üldse välja mõtles! 

Tagasi tulles oli postkast kraami täis, ma olin kohe üllatunud. Aga tuleb välja, et siinsel pangal on kombeks iga viimanegi kui lilleliigutus kontol paberile panna ja koju postitada. Kiiremas korras tuleb välja uurida, kuidas saaks lahti sellest, et mulle tuleb koju (nädalaajase hilinemisega) kiri, et ma võtsin sealt ja sealt kontorist nii ja nii palju raha välja või et sealt ja sealt asutusest mulle nii palju raha kanti. Urr... Oleks nad siis muidu nii asjalikud ja kärmed, ammulubatud pangakaarti pole mulle siiani tulnud ja endale tehtud ülekannet ootan ka nagu hingeõnnistust. Kontorist vabandati: korraga ikkagi ju 50 inimest tegi kaardid ja meil on ainult üks inimene, kes neid teeb... Uhh...

Noh, ja tegelikult tahtsin pilte ka juba lisada, aga neid on palju ja ma pean neid enne sortima ja pöörama ja kustutama ja netti tõmbama ja... Sellega läheb aega. Aga ma luban pühalikult nüüdsama kohe alustada. 

Et siis, järgmise korrani. 
M. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar