Hihhii, emme ongi juba homme Luxis ja siis ma saan rattaaaaaaa. Nii äge! Täpselt parajad rattailmad on nüüd ka jälle tagasi, sellised soojad, tuulevaiksed ja päikeselised. Kohe homme õhtul vaatan järgi, kuidas kõige mõistlikum marsruut sealt Kirchbergilt koju tulla oleks... Hakkan rattaga tööl käima. Jee... Ja kodus on meil kakrass terrass, kus seda hoida saab...
Muidu homme on pool päeva üht koolitust jälle ja siis veel lõuna ajal MUDAMi taga põllu peal grill-tšill ja vein... No ma ei tea, sinna ma niikuinii ei jõua, see algab meie koolituse ajal juba, aga mina isiklikult küll ei julgeks veini juua, kui kohe pärast seda tuleb jälle tõlkima hakata... Selles mõttes, et... noh, vähemalt mitte SÄÄRASTE tekstidega töötades. Muidu on vein kahtlemata loomingulisusele abiks ja kasuks, aga no siin on igasugune loomingulisus liiast, sellest olen ma juba aru saanud :-D. IRW. Igatahes, aga ma olen kindel, et neil seal põllu peal on ka tore...
Ja mõelda, ongi lihavõtted juba peaaegu käes. Kaks päeva veel tööl ainult... Kui imelik. Aeg läheb nii ruttu. Pole nagu midagi tehagi saanud ja juba selline suur paus... Kuigi ma olen muidugi kindel, et Hollandis on ka tore. Emilia lubas mulle ka naabrite ratast laenata, eks siis saan seal ka juba korraliku rattatrenni ära teha. Delftist pidavat sõber Wikipedia sõnul saama Haagi ka rattaga sõita - et poolteist tundi ning kohal. Tahaks ära proovida küll... :-D. Ma pole kuskil sealkandis eriti käinud - Delftis ega Leidenis ega Haagis ega isegi Rotterdamis. Ega selle viie - tegelt kolme pluss poole pluss poolega - ka nüüd muidugi üüratult ringi ei sõida, aga midagi ikka saab ette võetud ja valikuvõimalust kohe on...
Oh jah, ja nüüd siis läksid meil korgid läbi. Ja arvake ära, kui palju meil siin majas elektrikilpe on? Terve koridorisein on kusjuures täis, pluss siis on veel igal korrusel eraldi kapid ka... Me praegu pool tundi mõistatasime, milline see õige on. Siin on need vanad portselanjullad kah kõigele lisaks, ma ei oska nendega midagi peale hakata - ja mu prantslastest majakaaslased polnud isegi kuulnud, et kunagi mingi säärane süsteem ka oli. Nemad otsisid ikka kohta, kust kang üles tõsta ja kõik. Käisime ja uurisime ja olime juba valmis majaomanikele helistama, aga siis ma lõpuks leidsin meie korruselt selle õige kapi üles (ainult meie korrus oli pime, Marjolaine oli midagi geniaalset püüdnud seina toppida) ja siis saime valguse ka tagasi...
Oki, aga aitab nüüd kah, ma tegelikult lähen duši alla ja varsti tuttu ka. Täiesti hämmastav, kui ruttu on võimalik ööinimene hommikuinimeseks ümber kasvatada. IRW. Aga juba päris loomulik on kell üheksa tunda, et tahaks magama minna... Ja hommikud ei olegi nii väga rasked. Ainus paha asi on see, et meil elab ühel korrusel kolm tüdrukut, vaat. Mina käin ainsana õhtuti pesemas, nemad võitlevad hommikuti dušiaja eest. Hästi naljakas on, eelmisel nädalal läks esimene 7.20 duši alla, täna pani esimene neist juba 6.50 vannitoa ukse enda tagant lukku. Noh, mina kuulen kõike seda ja iga päevaga läheb esimese duši alla minek natuke varasemaks. Ma kahtlustan, et nad üritavad salamisi üksteisele ära teha ja kindlustada esimesena duši alla saamist, nii et nõnda see läheb. Ja kui minul on hommikul põiekas, siis see tähendab tavaliselt nii kaua passimist, kuni nemad mõlemad on duši all ära käinud, sest ma tavaliselt ei saa enne ega nende kahe vahepeal löögile.
Aga nüüd ma küll lähen duši alla. Hea küll, kui ma pärast väga väsinud ei ole, siis vaatan eile tehtud pildid ka üle... Eks näis.
Homseni,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar