Ma mõtlesin, et olen juba minetanud kaua magamise oskuse... Ei tule meeldegi, millal ma viimati üle kümne magasin... Aga täna tegin silmad lahti, mõtlesin, et kummalisel kombel pole mul mingit ajatunnetust (muidu ma hommikul ikka enam-vähem oskan aimata, kaua maganud olen) ja arvasin, et noh, kell on ilmselt pool üheksa või maksimaalselt pool kümme, et võib juba üles tõusta küll. Ja siis vaatan kella: 11.17! Ai... Ja mul oli tänaseks nii palju igasuguseid plaane. Nüüd tuleb pool kodustest plaanidest ära jätta, kell kolm juba saame raudteejaamas kokku ja lähme Saksamaale volbrisse... Kahe tunni pärast tuleb end seega juba sättima hakata, aga mina olen jõudnud alles duši all käia ja hommikusöögi-ajalehed lõpetada. No hüva, homme on ka päev...
Tegelikult ma eile poole ööni lugesin ka, kui nüüd päris aus olla - seda Kathryn Stocketti raamatut The Help. See on tõesti überhea, eriti veel selle kohta, et tegu on mingi noore tibi debüütromaaniga. Stiililt ja temaatikalt meenutab see tõepoolest natuke "Tappa laulurästast" ja natuke ehk "Onu Tomi onnikest". Ja väga armsad karakterid on. Oh... tõeline lugemiselamus. Tuleb välja, et Tlna keskraamatukogus on see isegi olemas ;). Soovitan soojalt.
Eilse kohta veel niipalju, et mina olen nüüd õnnelik Luxi rattaradade kaartide omanik - käisin I-punktis ja hankisin sealt palju põnevat ja informatiivset kraami (enne, kui päris korraliku äikesevihma kaela sain ja täiesti läbiligunenuna koju tagasi kimasin). Nüüd tuleb veel ainult leida aega nende rattaradade järgi proovimiseks. Hmm... Ooo, ja muide, mu tulevase pangakaardi pin-kood jõudis ka eile postkasti, nüüd on vaja veel see pangakaart ka kätte saada, irw... Et nojah, pangaarve avamine käis ruttu, aga pangakaardi saan umbes selleks ajaks, kui praktika lõppema hakkab... Hehe... Noh, õnneks saab hakkama, pole hullu midagi. Lihtsalt naljakas.
Ahjaa, ja 10-11 mai oleme me ju Strasbourgis "missioonil", muide... See on ju puhta varsti, ülejärgmine nädal! Kui põnev! Oi, ja kui juba ringsõitudest rääkida, siis mingil hetkel otsustasin, et tahan kunagi üheks laupäevaks Namuri sõita, seal paistab ilus olevat. Ja Brüssel, no ma ei tea, mida Brüsseliga teha - ma olen seal nii palju käinud, väga nagu enam ei tõmba, aga samas... üht-koma-teist tahaks seal ka vaadata, eelkõige muuseumide osas.
Aga OK, kui ma veel kaua kirjutan, pean kohe arvuti tagant otse raudteejaama jooksma, nii et ma lähen teen parem teise kohvi, üritan natuke kraamida ja sätin end siis nõiapeole minema.
Ägedat volbrit teilegi (kuigi see on tiba kentsakas soovitus minu poolt. Ma isiklikult pole nimelt vist kunagi varem volbriööd tähistanud - aga when in Rome, teate isegi... :-D).
Hex Hex,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar