... on ühed kummalised asjad. Mõningaid mälestusi vallandavad näiteks lõhnad. Mul on nüüd kohver pakitud ja ma olen juba mõnda aega sügavalt oma teksti süüvinud, aga sellegipoolest kummitab mind aju tagasopis üks seik Etioopia reisilt: täpsemalt mu esimene õhtu Etioopias. Me jõudsime Chamo järve äärde Arbaminchi linna külje alla. Seal oli hotell. Üks väheseid hotelle selles maanurgas. Hotell oli logu. Uste ees olevad sääsevõrgud olid katki ja voodi kohal sääsevõrk üldse puudus. Ma lasin end pealaest jalatallani vastikult lõhnava sääsevussuga üle ja läksin peamaja poole õhtusöögile. Kottpime oli, ritsikad siristasid, tähed olid taevas, kaugelt kostis muusikat ja paistis tuledes restoranihütike... ja ma mõtlesin, et olen Aafrikas.
Novat, ongi kogu lugu. Ma kontrollisin kohvrit pakkides oma sääsetõrjevahendi varud ka üle ja sellest hetkest jäi mulle see lõhn ninna, nii et isegi ühe ameeriklanna õnneotsingutele keskendudes on mingi osa minu ajust nüüd Etioopias Arbaminchis. Selles mälestuses justkui reaalselt ei toimu midagi, aga kuidas saab nii olla, et osa mu ajust täiesti vastu minu tahtmist ja vastu mu püüdlusi kuskil pärapõrgus on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar