Kõik on kõige paremas korras. Lihtsalt... 190lk vajab veel ülelugemist ja toimetamist (ja parimal-parimal juhul saan sellest enne ärasõitu tehtud 90lk); siis meenus mulle eile öösel, et üks ammune tõlge pole endiselt toimetaja parandustega minuni jõudnud, mis tähendab, et Murphy seaduste kohaselt saabub see täpselt sellel esimesel reisipäeval, nii et selle ärategemise ajale lisandub reisioldud aja kulu ja tänu sellele on tähtajaga kiire-kiire. Üks raamat on veel täies mahus vaja ära tõlkida ja enne selle tähtaja kukkumist olen ma kodus... tervelt ühe nädala jagu päevi... mille jooksul vajavad tegemist ka eelpoolmainitud ülesanded :-D. Kõik see tähendab, et mul tuleb taas kord imet teha :-D. Ma ei tea, millal. Ma ei tea, kuidas Aga küll see kõik tehtud saab, SELLES ei ole mul kahtlustki!
Vähemalt Maliga tunduvad asjad joonel olevat: kohver on poolpakitud, dokumendid ja materjalid enam-vähem koos ja nii pabinas ma ka pole kui enne Etioopiat - mul on vähemalt ettekujutus nüüd olemas Aafrika elust, eks. Aga raudselt olen ma midagi ära unustanud. Samas ei jõua ma juba ära oodata, kui minema saan... Võib-olla sellepärast, et tahan neid toredaid inimesi näha, võib-olla sellepärast, et tahan eksootikat, võib-olla sellepärast, et tahan mõneks ajaks tõlkeprobleemid süüdimatult selja taha jätta. Nii ehk naa... jõuaks juba kätte see ärasõiduhetk!
Tore on see, et me ümberistumine on Londonis nii minnes kui tulles Heathrowl ja eile õhtul selgus, et see on ju jummalast linnaga hästi ühendatud ja puha. (Ma ei ole Londoni lennujaamadega eriti kursis, pole lennanud sinna kunagi). Ma jõuan lendude vahel ilusti linnas raamatu- ja plaadipoes ära käia... Isegi pakihoid on neil seal lennuväljal olemas, ei tule kaheksa tundi oma kohvri otsas istuda.
Aga nüüd ma katsun enne veel kümme lehekülge läbi lugeda, kui Liisiga Steffi pitsale suundume...
Ahjaa, ja Keeleabi on nii tore!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar