Võib-olla olen ma küünik või krooniliselt kõigega mitterahul inimene, aga mina olen küll täheldanud, et Eestis on võimalik saada kolme sorti teeninduse osaliseks. Esimene ja kõige levinum variant on see, et teenindaja on hirmus tige, torssis, väsinud, pahur, mossis ja ebasõbralik - ning ta on seda absoluutselt kõigiga, sest see ongi tema mood. Teine variant on see, et teenindaja on kena, naeratav, sõbralik ja abivalmis - ning samuti kõigiga, sest see on tema mood. Kolmas ja kõige nõmedam versioon on aga see, kui teenindaja on pahur, ebaviisakas ja käitub, nagu sa hirmsasti tüütaksid teda... kuni tuleb välja, et ta sind tunneb... misjärel ta ilgelt pugema hakkab, muutub täielikuks moosimokaks ja manab oma muidu pahuralt krimpsutõmbunud näole ülimalt meelitava naeratuse, mis ka just eriti meeldiv välja ei näe. Uff. Täna nägin ma kõik kolm varianti järjest ära.
Esiteks olen ma teatavasti üritanud jaanipäevast saadik ühte vastuvõtuaega kinni panna ja kogu aeg on telefonile vastanud üks ülimalt pahur tegelinski, kelle käitumisest, häälest ja sõnastusest võis eksimatult öelda, et ma kohutavalt "häirisin" teda oma soovidega. Läksin aga täna siis lõpuks kohale ning seal selgus, et ta on minuga eelmisel aastal reisil käinud. Mina teda loomulikult enam konkreetselt ei mäletanud (nägu mäletasin, aga reisi ja aega mitte) ja minul polnud õrna aimugi, et ta sihukeses kohas töötab, aga ossa, kus siis hakati mulle pugema. Ära minnes veel hõigati järgi, et kuule, järgmine kord ütle siis telefonis juba, kes sa oled, siis teeme ilma järjekorrata... Hmm, noh, andke andeks, tema poolt hea tahte näitamine küll, aga asja juures on ikkagi konkurentsitult kõige nõmedam see, et alguses vaadatakse, et ah, mingi plikaniru, sellel niikuinii raha pole ja see pole keegi, et sellega võib pahur olla küll... aga pärast ei jõua ära lubada ja moosida. URRRR!
Edasi läksin Säästukasse. Sealsed müüjad on kogu aeg eranditult väsinud, torssis ja robotid - ei nad naerata, ei vaata inimestele silma ja aitäh ning palun tulevad ka nii mokaotsast, et ilma kuulmisaparaadita ei kuule. Aga sellised on nad kõigiga ja sellest ma saan tegelikult natukene aru, sest ega see töö nüüd kindlasti meeldiv ja vaheldusrikas ei ole, eks. Mis puutub sellesse Säästuka teemasse, siis seda peaks ka veel ütlema, et üle mõistuse pikad järjekorrad on ja kolmveerand neist järtsidest moodustavad tudisevad vanakesed, kellel on ilmselgelt üle jõu seal seista ning kes siis nii haledalt oma rahakotist peenraha loevad paari asja eest... ja võtavad kõige odavamat šokolaadi jne. Prantsusmaal ei ole selliseid vanureid poes absoluutselt näha, sest seal 1) on poodidel tasuta kojutoimetamisteenus, mida vanurid ja haiged usinalt kasutavad 2) on vanuritel riigipoolne hooldus nii hea, et neil käib sõbralik ja lahke töötaja kodus, kes neil koristab ja siis muuhulgas ka poest ostud ära toob, et väsinud vanainimene ei peaks kottidega kvartali kauguselt poest tagasi vantsima... Eesti Säästukas oli kohe selline õnnetu tunne, kui ma seal eile ja täna selles üüratus järjekorras nende vanatädikeste vahel seisin.
Kolmas teenindaja, kelle otsa ma aga sattusin, oli ääretult tore. ARK-is olid nii keerulised kirjad igal pool üleval, et mina ei saanud aru, mis nuppu, mis avaldust ja keda mul üldse vaja on. Lugesin, kratsisin kukalt ja siis astusin esimese ettejuhtuva vanema mösjöö juurde, kes seal letis ootas - tema rinnasilt veel kuulutas, et ta on õpilane ka - ning ta osutus momentaalselt äärmiselt toredaks. Seletas mõne sõnaga ja naeratades asja ära ja asus kohe krapsti paberite kallale. Küsis, mismoodi ma seda ja teist tahaksin, tegi, mis vaja ja kõik. Minu selja taga tuli aga sisse üks teine tüdruk, kes tahtis täpselt sama asja teha, mis mina - ja tema läks kõrvalteenindaja juurde, kelleks oli saatuse tahtel üks äärmiselt ennasttäis Nõia-Ella. Too nähvas tüdrukule mitu korda, nagu oleks too puruloll, et midagi ei jaga; siis kupatas ta kuskile minema (mine vaata sinna ja tee endale kõigepealt selgeks, mis sul vaja enne ära teha on, kui sa siia letti tagasi tuled) ja oli kohe nii üleolev, et vastik. Kas tal oli siis raske öelda, mida vaja teha on? Ned kirjad olid seal kõik tõesti nii segased, et mina ka ei saanud aru - ja ma üldse ei imesta, et see teine tüdruk ka kohe asjale pihta ei saanud... Aga minu (vene rahvusest) teenindaja suvatses lihtsalt inimlikult asja mulle kahe sõnaga ära seletada, aga too tibist tädi oli selleks liiga hea. Igatahes, mina olin selle õpilasest mösjöö peale sattumise üle kohe väga õnnelik, tema lihtsalt oligi selline abivalmis ja tore ja see teine kohe lihtsalt oligi säherdune vastik...
Ühesõnaga, minu mõte asja kohta on see, et on ju mingisugused standardid, et klienditeenindaja peaks olema viisakas ja lahke. Seda võiks ju kuidagi õpetada või sisendada, kui see inimesele endale loogiline ei tundu. Ja kontrollida võiks seda ju ka?!? Mujal saab ka tavalise odava poeketi müüja kassast naeratamise ja silmsideme loomisega hakkama, see pole nii ilmvõimatu, et meie omad kohe kuidagi asjaga hakkama ei saaks. Ja loomulikult, OK, ma tean, et on väga vastikuid päevi ka ja teinekord on väsimus ja nälg või peavalu või jumal teab, mis... ja siis ajab ikka mõnikord mõni klient kopsu üle maksa, mõni kohe oskab. Mul endal ka - nüüd vähem kui varem, aga mõni aasta tagasi olin minagi palju ülbem ja leidsin, et pean ennast ikka kohutavalt kehtestama. Tegelikult pole üldse nii hull lugu, palju paremini aitab, kui olla totruseni sõbralik :D Aga selles mõttes, et on klienditeenindajaid ja müüjaid, keda ma iidammusest ajast mäletan ja kellest ma poleks veel kordagi näinud, et neil oleks oma halbadele päevadele vahelduseks ka mõni HEA päev. Nad on kogu aeg torssis ja tõredad. Nukker ju... Palju mõnusam on, kui saab omad asjad kenade viisakate inimestega inimese kombel aetud, mitte et keegi üritab sinu arvelt oma päevast mõnituste kvooti täis saada või hakkab poole jutu pealt lipitsema.
Ega ma nüüd ei tea jah, tavaliselt on nii, et palki enda silmas kohe kuidagi ei näe ja teiste pindude üle kaagutan ma siin ilmselgelt üsna kõvasti, aga... lihtsalt säherdused mõtted tulid pähe täna :D Ja veel sihuke mõte, et neid toredaid, neid võiks kõvasti juurde tekkida...
