Viimased päevad on möödunud pea eranditult suurepärase söögi ja suurepärase seltskonnaga. Küll on vahva. Asi näib samas stiilis jätkuvat ka. Küll on tore, et ma pole vahepeal inimestel meelest läinud, kuigi mind pole ammu kodus liikumas olnud :D
Ühe kreepsu sain küll ka, kui eile hommikul mu akna taha äkitselt üks paks kiilakas ja ülimalt meessoost peanupp ilmus. Ma ei ole just eriti harjunud, et keegi mu aknast sisse vahib, nimelt elan ma kolmandal korrusel. Ma valasin endale parajasti köögis kohvi, endal ainult hommikumantel üll ning on aus öelda, et ma hüppasin ikka kenakesti poole meetri kõrgusele õhku, kui ma seda harjaspead seal esimest korda märkasin. Läksin ruttu teise tuppa, seal oli ka üks peanupp, mille suust hakkas kohe kostma voorimehelikku vandumist ja sekka ka lõugamist: "diagonaalselt tuleb panna, diagonaalselt, pu..i". Siis selgus, et need kunagi kirutud laisad ehitusmehed jõudsid lihtsalt selleni, et nad panid meie sektsiooni kohale tellingud püsti. Ma kardan, et nüüd on edaspidi iga päev mul sihukene tohuvabohu akna all. (Muide, tohuvabohu on ilmselgelt tulnud eesti keelde prantsuse keelest, sest neil on sellekohane vaste tohu-bohu :D). Olgu taevas ruloode eest kiidetud :D
Ja muust ma praegu ei viitsigi rääkida... Lähen panen parem riidesse ja valmistun järgmiseks seltskondlikuks sööminguks :D
POSTSCRIPTUM: tulge Kreekasse :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar