Kontrollretk randa näitas, et ma ei suuda seal endiselt üle 20 minuti vastu panna. Tuul puhub, liiva lendab, lugeda ei õnnestu ja hambaalused krigisevad, pilved on liiga sagedased päikesevarjutajad ja... ühesõnaga üsna ebamugav. Sellegipoolest olen ma sunnitud rõõmuga tõdema, et Pärnus on vahepeal ikka palju asju paremuse poole liikunud. Paljud puitmajad on kenasti korda tehtud, üle värvitud ja sisse on mingi asutus tehtud. Supeluse tänavale on tekkinud üsna mitu kohvikut-restot, mida seal enne polnud; lisaks on antikvariaat, mingisugune ilusalong ja muud säärast. Rahvast liigub; mandlimüüjaid on terve linn täis, jalgrattalaenutustest ja randa kerkinud söögiputkadest-kohvikutest ei maksa rääkidagi. Rüütli tänav on tehtud ilusaks, korralikuks ja armsaks, purskkaevud töötavad, igasuguseid kontsertide, etenduste ja elava muusika õhtute kuulutusi on kõik tulbad täis, jalgrattureid, rulluisutajaid ja jalutajaid on ka palju ja ühesõnaga muljetavaldav muutusemäng. Vinge. Ahjaa, eriti muljetavaldav oli see, et too Valgre kuju actually mängis muusikat. Kui mul nüüd luulud parajasti polnud.
Ja siis tehti mulle täna kompliment. Kaudselt ja teise inimese kaudu, aga see oli nii ootamatu ja tore.
Ja üldse oli täitsa tore reede.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar