Kohe lapsepõlv tuleb meelde, kui väljas niimoodi hall on ja vihma ladistab. Kunagi ammu aega tagasi oli ühel pärastlõunal täpselt sihukene ilm ja mina istusin reflektori ees patjade otsas ning lugesin "Pantrikuru vange". Väljas oli täpselt samamoodi külm ja sünge, toad olid ka jahedad - veel ei köetud ja sooja vett ka polnud. Mul oli seljas valge ning eest triibuline džemper, mis oli muidu väga ilus, aga ajas kohutavalt käed sügelema. Ainult et praegu on august ja toona oli vist november-detsember... päris talv oli juba peaaegu käes - täpselt nagu raamatuski. Kui tore siis oli. Mina veel mängisin aeg-ajalt, et mina ka olen Pantrikurus ja siis maadlesin Krässuga - tema oli siis see panter :D
Ma vist lähen ja otsin "Pantrikuru vangid" üles...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar